Kirjastus "Odamees / Carl Sarap" (1918-1927)

· 1920. aastad olid kogu Euroopas raamatukirjastamise tõusuaastad, nõnda ka Eestis. Positiivselt mõjusid ettevõtlustoetused ja -laenud, mida Eesti riik lahkelt jagas. Suur majanduskriis, mis lahvatas kümnendi lõpus, laostas aga suure osa äsjatekkinud ettevõtetest.

· Nii läksid kiiresti pankrotti ka Tartu kirjastused “Odamees / Carl Sarap” (1918-1927) ja “Sõnavara” (1922-1929). Oma osa oli ka eestlaste vähesel ostujõul. Eesti riigi toel elasid kriisi üle Eesti Kirjanduse Selts ja “Noor-Eesti” (suuresti tänu siduvale lepingule Oskar Lutsuga), samas kui riskijulge ja äriosav “Loodus” kogus hoopiski tuult tiibadesse ja laienes.

· Tartus Promenaadi tänaval asunud kirjastuse ja raamatukaupluse “Odamees” rajas 1918. aastal Carl Sarap (1892-1942). Ta ostis üles “Siuru” kirjastuse, lubades välja anda kõik siurulaste teosed, ning tegi koostööd Friedebert Tuglasega.

· Carl Sarap oli tegus kirjastaja, kiire ja optimistlik. Artur Adsoni sõnutsi “püüdis olla ühel hoobil suurettevõtja ja boheemlane”. Andis raamatuid välja suurtes tiraažides, tegutsedes nii üle oma jõu.

· Carl Sarap oli ka eesti kirjanike metseen. Ta pidas oma korteris loomeinimeste salongi ja Toilas suvilat kirjanikele. Oma lemmikkirjanikuks pidas Carl Sarap Oskar Lutsu.

· Eeskätt eesti kirjanduse avaldamisele orienteeritud “Odamehe” kirjastamisel ilmusid kolm “Siuru” albumit, kogumikud “Sõna” (1918), “Ohverdet konn” (1919) ja “Looming I” (1920).

· Algatati kolm raamatusarja: “Tähisto” (1922, ilmus vaid 1 raamat),  "“Odamehe” rahvaraamat” (1918-1924, ilmus 10 tõlkeraamatut) ja ““Odamehe” lasteraamat” (1918-1925, ilmus 12 raamatut). Ligi poole kogumahust moodustasid õpetlikud raamatud.

· Carl Sarap andis välja kirjanduse ja kunsti ajakirja “Odamees” (1919-1929) ning kirjanduslikku kuukirja “Ilo” (1919-1921). Mart Pukitsa teatel kavandati läti kirjanduse almanahhi, kuid asi jäi soiku “ainelistel põhjustel”. 

· 1930. aastatel asus Carl Sarap Rakveresse, pidas abikaasa Johanna Triefeldti nimel raamatupoodi ja kvalifitseerus ümber fotograafiks. Mööda Eestit rännakute tulemusena valmis postkaardisari “Kaunis kodumaa”. Tema tippsaavutuseks peetakse fotoalbumit “Vana Narva”(1939). Ilmselt kavandas ta tervet Eestit haaravat fotoalbumite sarja.

· Carl Sarap sattus 1941. aastal juhuslikult küüditajate kätte ja fotovarustuse olemasolu tõttu tembeldati spiooniks. Ta suri 1942. aastal Solikamski vangilaagris.

· Peeter Tooming tegi 1990. aastatel läbi Carl Sarapi teekonna, pildistas üles samad objektid ja kohad. Nii sündis sari “55 aastat hiljem”.