EESTI KIRJANDUSE SELTS 100: VABADUS, VÕIMALUS, VAIMSUS

Eesti Kirjanduse Seltsi loomise mõtte algatasid 1905. aastal Jaan Jõgever ja Jaan Tõnisson. EKS asutati 6. augustil 1907 ning aasta lõpuks koondas ta 400 liiget. Esimeseks esimeheks valiti Villem Reiman (kuni 1940 veel: Johan Kõpp, Jaan Jõgever, Anton Jürgenstein, Friedebert Tuglas ja Hans Kruus).

Seltsi põhikirjaline eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine, kodumaa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Tähtsaks on peetud rahvaharidust ja keelekorraldust.

Püstitatud ülesannete täitmiseks:
- korraldas Selts kõnekoosolekuid;
- kogus murdesõnu, rahvaviise, ajaloolisi mälestusi, kirjavahetust, arhiivimaterjale;
- korraldas kirjakeelt ja oskussõnavara;
- kirjastas ja toimetas raamatuid;
- algatas 1935. aastal Raamatuaasta korraldamise;
- andis välja ajakirja “Eesti Kirjandus”;
- toetas eesti trükiste bibliografeerimist;
- andis välja kirjandusauhinda ja toetas kirjanikke aineliselt;
- korraldas kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist.

1930. aastate lõpul kuulus Seltsi üle 2000 liikme. Nõukogude okupatsioon katkestas 1940. aastal seltside tegevuse.

Algatusgrupp Peeter Oleski, Kaljo Villako ja Ain Kaalepi juhtimisel hakkas Seltsi taastamise nimel tegutsema 1992. a. novembris. 18. detsembril 1992 otsustas taastamiskoosolek jätkata EKSi tegevust õigusliku järjepidevuse alusel. Esimeheks valiti Kaljo Villako (hiljem: Peeter Olesk, Peeter Tulviste, Toomas Liivamägi).
Taastati aastaraamatute avaldamise traditsioon ning alates 2002. aastast ilmub EKSi kvartalikiri “Vihik”, mis avaldab noorte kirjandusteadlaste ja kriitikute töid.
2003. aastal avati Seltsi esindus Tallinnas. 2004 loodi noortesektsioon NoorEKS, kelle väljaandena hakkas 2005. aastal ilmuma noorte kirjandusajakiri “Värske Rõhk” (nüüdseks iseseisvunud).

EKS algatas 2000-2001 Eesti Raamatu Aasta korraldamise, regulaarselt toimuvad seminarid ja kirjanduse ülevaatekoosolekud. Tartus käivitati kirjandusfestival Prima Vista ja Tallinnas Sotsia. Praegu on EKSil ligi 300 liiget.

EKSi tegevuses on alati olnud tähtsal kohal kirjastamine. 1930. aastateks sai EKSist üks suuremaid kirjastajaid Eestis. Aastatel 1907-1940 ilmus kokku 891 raamatut, neist 783 omakirjastatuna ning 108 Seltsi poolt toimetatuna ja tellituna teistelt kirjastustelt.
Kirjastustegevust mõjutasid eri perioodidel nii poliitilised olud kui ka majanduslikud võimalused. 1920. aastate keskpaiku muutus kirjastamine EKSi põhiliseks tööviisiks. 1938. a. asutati ka oma trükikoda.

Aastatel 1907-1940 jagunesid Seltsi poolt omakirjastatud raamatud:
ilukirjandust – 33 % (sh tõlketeoseid 60 %),
teaduskirjandust – 25 %,
populaarteaduslikku kirjandust – 26 %,
õppekirjandust – 16 %.
(Vt ka: Mari Kalvik. Eesti raamatu arenguloost. Tallinn, 1985.)

Regulaarselt ilmusid Seltsi Aastaraamatud, kus avaldati kogu teave Seltsi tegevuse ja liikmelisuse kohta, algusaastail ka aastakoosolekutel peetud kirjanduse ülevaated. Avaldati ka Seltsi Toimetused, mis hõlmasid mitmekesiseid Eesti maa, rahva ja kultuuri käsitlusi.
Nii nagu kogu EKSi muu tegevus, toimus ka kirjastamine 1907-1940 mitmete toimkondade ja komisjonide kaudu.

Keeletoimkond (loodud 1907)
seisis hea kirjaviisi normeerimise ja rikastamise eest. Suursaavutus oli 1918. aastal ilmunud esimene “Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat”, mis oli aluseks kolmeköitelisele “Eesti õigekeelsuse sõnaraamatule” (ilmus 1925-1937). Keeletoimkond suunas murdesõnade korjamist oma stipendiaatide kaudu (näiteks Andrus Saareste ligi 30-s kihelkonnas), andis välja erialasõnastikke ja keelesõnaraamatuid (saksa, inglise, prantsuse, rootsi).
Keeletoimkonna nimestik

Kuukirja toimkond (loodud 1907)
1905. aastal asutas Jaan Jõgever ajakirja “Eesti Kirjandus” ja kinkis selle EKSi asutamise järel Seltsile. 1940. aastani teadusliku ajakirjana tegutsenud “Eesti Kirjandus” sisaldas artikleid ja arvustusi põhiliselt keele, rahvaluule, kirjanduse ja ajaloo alalt ning avaldas eesti raamatute nimestikke. Ajakirja toimetajateks on olnud Jaan Jõgever, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Voldemar Veski ja Daniel Palgi. Trükiarv oli erinevatel ajajärkudel 1000-2000.

Ajalootoimkond (loodud 1907)
seadis oma eesmärgiks kultuuritegelaste kirjavahetuse, käsikirjade, päevikute ja dokumentide kogumise. Seltsi arhiiv sai aluseks koos Eesti Rahva Muuseumiga 1929. aastal asutatud Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile (praegu Kirjandusmuuseumi koosseisus).
Toimkond innustas ka suguvõsade lugude uurimistööd ning kirjastas tänapäevalgi populaarsed “Eesti ajalugu I-III” ning Hans Kruusi “Eesti ajaloo lugemiku I-III”.
Ajalootoimkonna nimestik

Raamatukogunduse ja bibliograafia
alal on Seltsil samuti suuri teeneid. Avaldati Richard Antiku eestvõttel koostatud “Eesti raamatute üldnimestikke”, kavandati ajakirjanduse bibliografeerimist. 1921. aastal kutsuti koos Eesti Rahva Muuseumiga ellu Eesti Bibliograafia Asutis (praegu Kirjandusmuuseumi bibliograafia osakond). Nõu ja jõuga võeti osa ka Arhiivraamatukogu loomisest.
Raamatukogunduse nimestik

Koolikirjanduse toimkond (loodud 1907)

Toimkonna missiooniks oli parema koolihariduse huvides nii õpperaamatute kui ka noorte lugemisvara üllitamine, õpilaste varustamine maailmakirjanduse tähtteoste ja paremikuga eesti kirjandusest.
Kooliõpikuid kirjastati 1923. aastani sarjas “Koolikirjandus”, seejärel võttis selle töö enda kätte Haridusministeerium.
Koolikirjanduse toimkonna nimestik
Raamatusarjas “Noorsoo kirjavara” (1909-1929)
ilmus 136 teost. Sari sisaldas sobivat lugemist ka täiskasvanutele. Tõlkijateks valiti parimad jõud: G. Suits, Fr. Tuglas, J. Semper, A. Oras, A. Saareste, A. Annist, A. H. Tammsaare, M. Under, H. Visnapuu jt. Tõlgiti alati originaalide keeltest. Tuntumate autorite raamatutes olid nende elu ja loomingut tutvustavad eessõnad.
“Noorsoo kirjavara” jagunes alaseeriateks:
“Eesti autorite seeria” andis läbilõike vanemast ja uuemast loomingust, lähtudes kirjanduse õppeprogrammidest.
“Maailmakirjanduse seeria” sisaldas erinevate rahvaste tähtteoseid.
“Noorsoo jutukirjastik” illustreeris ja laiendas koolis õpitavat fantaasiarikaste ja eetiliselt kasvatava sisuga teostega.
“Lastekirjastik” sisaldas lastejutte, kangelaslugusid, muinasjutte.
“Populaarteaduslik seeria” oli mõeldud koolis antavate teadmiste süvendamiseks.

Rahvakirjanduse toimkond (loodud 1907)
Eesmärk oli välja anda rahvapärase sisuga odavahinnalisi ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke teoseid, eeskätt peeti silmas rahvaraamatukogude vajadusi. Sari oli kavandatud ettetellitavana.
Rahvakirjanduse toimkonna nimestik
Raamatuseeria “Üleüldine kirjakogu” (1918)
oli mõeldud Saksa Reclam’i eeskujul maailmakirjanduse heas tõlkes vahendamiseks eesti lugejale. Ilmus siiski vaid kolm algupärast raamatut ning sellega jäi asi soiku.
“Rahvakirjanduse” seeria osutus ilmselt siiski sisult raskepäraseks ja hind kalliks, ettetellijate arv oli väike ja sari lõpetas ilmumise 1929. aastal.
Teeneks algupärase kirjanduse vastu saab pidada Andres Saali kogutud teoste väljaandmise hakatamist.

Kodu-uurimise toimkond (loodud 1913)
alustas Eesti kihelkondade kirjeldamisega (1908-1911). Töö sai sisse õige tegutsemishoo, kui 1920. aastal asus toimkonna etteotsa TÜ geograafiaprofessor, Soome teadlane Johannes Gabriel Granö. Kavandati koostada maakondlikud koguteosed (11), mis koondatult kirjeldaksid kogu Eesti geograafiat, majandust ja ajalugu. Materjali kogumiseks saadeti kihelkondi kirjeldama üliõpilased – EKSi stipendiaadid. Raamatuna jõuti välja anda 8 maakonna koguteosed, neist esimesena “Tartumaa” (1925). Põhjalikud käsitlused leiavad tänapäevalgi rohket kasutamist (kättesaadavad ka elektrooniliselt). 1940. aastal töö katkestati, välja andmata jäid koguteosed Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa kohta.
EKSi Toimetuste sarjas ilmunud “Eesti : maa, rahvas, kultuur” (1926) on toimkonna tähelepanuväärne töösaavutus, samuti teatmeteos “Eesti avalikud tegelased” (1932).
Kodu-uurimise toimkonna nimestik

1929. aastal liideti kooli- ja rahvakirjanduse toimkonnad ning moodustati EKSi ühtne kirjandustoimkond (15 liiget, esimees Johannes Semper). Kirjastamistöö praktiliseks korraldamiseks moodustati kirjastuskomisjon (5 liiget, esimees Jaan Roos, hiljem Ants Oras).
Raamatute reklaami- ja müügikorraldus jäi EKSi büroo (juhataja Herman Evert) ülesandeks. Raamatuid levitati endiselt ka raamatukaupluste, müügiagentide ja seltsi usaldusisikute kaudu, büroo sai siiski juhtivaks müügikorraldajaks. Suund võeti ettetellitavatele üksikteostele ja sarjadele. Andekas ja leidlik reklaamiosakonna juhataja Elmar Just muutis reklaamväljaanded piltlikumaks ja sisukamaks, võrreldes varasemate – pelgalt ilmuvate ja müügilolevate raamatute nimestikega. Ettetellijatele olid ette nähtud ka preemiaraamatud.
Kirjastamiseks saadi Eesti valitsuselt (ka Kultuurkapitalilt) laene ja toetusi, mis olid mõeldud rahvusteaduste arendamiseks. Üksiti kohustas toetus trükiseid avalikele ja kooliraamatukogudele odavamalt müüma. Tulus oli kooliõpikute kirjastamine, milles EKS oli eesti keele ja kirjanduse, ajaloo ja ka inglise keele alal juhtpositsioonil.
1930. aastatel võttis Selts vastu otsuse eelisarendada teadusliku (sh populaarteadusliku) kirjanduse väljaandmist. Ellu kutsuti ettetellitav sari “Suurmeeste elulood” (1929-1940 ilmus 56 raamatut) sihiga anda eeskätt noorsoole häid eeskujusid, julgust ja usku ellu. Käsitlused telliti enamasti eesti autoritelt. Sarja toimetas Seltsi teadussekretär Daniel Palgi. Keskmine tiraaž oli 1000 eksemplari.
Sarja "Suurmeeste elulood" nimestik
Samuti ettetellitavana hakkas ilmuma sari “Elav teadus” (1932-1940 ilmus 107 numbrit). Sisukate ja silmapaistvalt hea kaanekujundusega raamatutega “taotleti ülevaadet kogu inimkultuuri tänapäevaseisundist”. (Vt ka: August Palm. Eesti Kirjanduse Selts 1907-1932. Tartu, 1932.) Raamatud said väga popularseks, osa numbreid on seda tänapäevalgi. Umbes pooled on algupärandid. Sarja algataja ja toimetaja oli August Annist. Keskmine tiraaž oli 1500 eksemplari.
Sarja "Elav teadus" nimestik
Vähemharitud lugejate jaoks kavandati populaarteaduslikku sarja “Huvitav maailm” (toimetajaks Jaan Konks), kuid see jäi ellu viimata.
Eesti kirjanduse väljaandmine jäi 1930. aastatel nimetuste poolest vähemusse, kuid vähene ilmunu oli kaalukas. Eeskätt “Kalevipoeg”, mis ilmus Raamatuaastal 10000-lises tiraažis. Samal aastal ilmus ka D. Palgi koostatud koguteos “Raamatu osa Eesti arengus” (tiraaž 2500). Lõpule viidi Andres Saali teostekogu, anti välja Jakob Mändmetsa teoste kogu kolmes köites. Omapärane ja tore ettevõtmine oli 10 setu muinasjutu väljaandmine, mille igas raamatus seisis märge “Setu keelest trükikeelde Julius Mägiste”.
Tõlkekirjanduse maht kujunes suuremaks. Anti välja Aino Kallase kogutud teosed, valimikud soome kirjandusest ja “Kalevala” ning mitmeid olulisi maailmakirjanduse tähtteoseid. Ettetellitavana hakkas ilmuma ilukirjanduslik tõlkeseeria “Maailmakirjandus” (1935-1940 ilmus 25 raamatut). Sarja toimetas D. Palgi.
Sarja "Maailmakirjandus" nimestik
Kirjastatavate teoste hea valik, oskuslik müügikorraldus ja läbimõeldud raamatureklaam tõstsid EKSi kirjastuse 1930. aastate lõpuks “Looduse” ja “Noor-Eesti” järel Eestis kolmandale kohale.

Ka Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts jõudis mõned üksikud raamatud eksiilis välja anda, kuid laiemat ulatust ei saavutatud.
Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi nimestik

EKSi taasasutamise järel pole kirjastamine muutunud situatsioonis enam Seltsi tegevuses esiplaanil. On püütud välja anda aastaraamatut, viimati ilmus 2008. aastal Aastaraamat 2006 (ühtlasi konverentsi "Ain Kaalep 80" ettekandekogumik) . Eesti lugeja jaoks olulisim tegu on Jaan Roosi päevaraamatute toimetamine (Jaan Isotamm) ja kirjastamine (1997-2009). Eesti ajalootundmise seisukohalt kapitaalne töö on Enn Nõu ja Mart Orava koostatud “Tõotan ustavaks jääda…” (2004). Memuaarsarjas "Mälu" on ilmunud 2 teost - Evi Puskari ja Paul Ariste mälestused. Elulooline sari on seni piirdunud ühe raamatuga, Eduard Laamani "Jaan Poska" kordustrükiga. Tartlased leiavad huvitavaid vaatenurki kodulinnale kogumikust "Tartu on unenägu" (2006). Kvartalikiri Vihik (praegu ilmub ebaregulaarselt, viimati talvel 2008) pakub teretulnud avaldamisvõimalust noortele kirjanduskriitikutele. Sarjas "Värske raamat" on ilmunud mitmeid noorte autorite debüütteoseid.
Taasasutatud Eesti Kirjanduse Seltsi nimestik

Galeriid
Lingid Eesti Kirjanduse Seltsi väljaannete kaanepiltide galeriisse Galerii I Galerii II
Samuti on sarjade loeteludesse lisatud olemasolevatele teoste kaanepiltidele otselingid.

Koostas Elle Tarik
August 2007