NOOR-EESTI KIRJASTUS (1913-1940)

Fotol Noor-Eesti tegelasi 1930. aastatel:

I rida: O. Luts, Pikat, A. Pill, A. Luiga, Fr. Tuglas, Pill

II rida:  J. Sisask, Maaser, K. Melso, J. Adamson, Th. Grünthal, J. Ainelo.

III rida: G. Martinson, K. Laagus, Jõesaar, – , A. Kiviste

(Foto: Kirjandusmuuseum)

• Kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine "Noor-Eesti" sai alguse 1903-1904 tegutsenud Tartu õpilasringidest. Alles 1912 saadi registreeruda avaliku ühinguna nime all Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti". Tuumikusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde jt. Esimene esimees oli G. Suits, kirjatoimetaja B. Linde ja asjaajaja August Pill.
• "Noor-Eesti" kultuuriuuenduse ülesanne oli arendada kirjandust, kunsti ja teadust; kirjastada ja levitada nendel aladel loodud töid; korraldada kõnekoosolekuid ja kursusi; avada lugemislaudu ja raamatukogusid.
• Anti välja viis "Noor-Eesti" albumit (1905-1915), koguteos "Võitluse päevil" (1905) ning ajakirjad "Noor-Eesti" (1910-1911) ja "Vaba Sõna" (1914-1916).
• Edumeelsed üliõpilased soovisid asutada seltsi juurde raamatukogude korraldustoimkonda. Ettepanek sai heakskiidu ning 1912. a. loodi Raamatukogude Korralduse Osakond (lüh RKO, juhataja Kaarel Eenpalu, liikmed Martin Puru ja Andrus Saareste). Esimene palgalise raamatukogude instruktorina rakendati ametisse üliõpilane Juhan Tork. Esineti kõnekoosolekutel raamatukogude asutamise õhutuseks; anti nõu asutamisdokumentide koostamisel; selgitati seadusi ja määrusi raamatukogude kohta; kirjastati esimesed eestikeelsed raamatukogunduslikud teosed; koostati soovitatavate raamatute nimekirju; vahendati raamatukogudele soodsa hinnaga raamatuid.
• I maailmasõda katkestas seltsi ja ka RKO aktiivse tegevuse. Seltsi tegevus vaibuski 1917. aastaks, kuid 1921. a. asutati iseseisev Raamatukogude Korraldusselts (esimees Lui Olesk, liikmed Kornelius Tüür ja A. Pill). 1922. a. kutsuti Tartusse kokku üleriigiline nõupidamine raamatukogunduse tulevase arengu ja korralduse küsimustes. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise (1923) ja raamatukogude Haridusministeeriumile allutamise järel seltsi tegevus soikus.
• E.K.S. "Noor-Eesti" põhitegevuseks kuulutatud kirjastamist korraldas algselt eestseisus. 1913. aastal otsustati asutada osaühing "Noor-Eesti Kirjastus", mille juhatuse esimeheks valiti B. Linde ja 6-liikmelise nõukogu etteotsa G. Suits. Algselt võisid osanikeks olla vaid seltsi liikmed. Sõlmiti leping seltsi ja kirjastuse vahel, mille alusel oli seltsil õigus käsikirju soovitada, saada osa kasumist ja kõik liikmed said kirjastatud raamatuid osta poole hinnaga. 1930. aastatel osanike ringi laiendati.
• 1923. a. avas kirjastus oma köitekoja ja raamatukaupluse, 1934. a. osteti trükikoda ning 1939. a. Kastani t. 38 hoone.
• 1937. a. algatati koos Eesti Kirjanduse Seltsiga Eesti Kirjastuste Liit.
• Aastatel 1913-1940 kirjastati ca 1400 teost, sealjuures anti välja üle poole algupärase ilukirjanduse kogutoodangust. Avaldati A.H. Tammsaare, O. Lutsu, Fr. Tuglase, M. Underi, M. Metsanurga, A. Gailiti, K.A. Hindrey, A. Jakobsoni, A. Kitzbergi, M. Mõtslase, A. Mälgu, P. Vallaku jt teoseid.
• Kõige tihedamalt oli kirjastusega seotud Oskar Luts: 1913-1940 avaldati 92 tema teost. Kirjastuse ärijuhi Alfred Kiviste soovitusel müüs O. Luts 1936. a. kõik oma kirjastamisõigused alaliselt Noor-Eesti kirjastusele. 1937-1940 ilmus tema "Kogutud teoste" 22 köidet (planeeriti 30).
• Noor-Eesti kirjastuse tegelased eesotsas August Pilliga pidasid oluliseks algupärase ilukirjanduse mitmekesist väljaandmist. Avaldati ka Juhan Liivi, Fr. Tuglase, M. Underi ja M. Metsanurga kogutud teosed, läbirääkimised käisid A.H. Tammsaarega.
• Suured teened on Noor-Eesti kirjastusel eesti raamatukujunduse arengus. Rakendati omaaegseid parimaid kunstnikke (Kristjan Raud, Nikolai Triik, Peet Aren, Ado Vabbe, Hando Mugasto jpt), mis lühikese ajaga muutis oluliselt eesti raamatu välimust.

Koostanud Elle Tarik ja Tiina Tarik.

NOOR-EESTI KIRJASTUSE KIRJASTATUD RAAMATUD (nimekirjad):