Tartu väikekirjastusi 1920-ndatel aastatel
REFORM (1914-1916) + ISTANDIK (1917-1933)
Kirjastuse asutas keeleteadlane, tõlkija, kriitik ja publitsist Johannes Aavik (1880-1973) – eesti keeleuuenduse peaideoloog – oma ideede propageerimiseks. Ta esindas keelekorralduse radikaalset suunda, tõi eesti kirjakeelde rohkesti laensõnu, murdesõnu ja uudistuletisi. Oma uusi sõnu ja vorme kasutas ta oma ilukirjanduslikes tõlgetes (vt näiteks “Hirmu ja õuduse jutud”).
Kirjastus, algse nimega “Reform” ja alates 1917. aastast “Istandik”, tegutses 1933. aastani, kirjastades Johannes Aaviku enda loomingut.
KEELELISE UUENDUSE KIRJASTIK (1914-1928, 60 numbrit)
1. Aavik, J. Eesti rahvusliku suurteose keel (1914)
2. Hirmu ja õuduse jutud ; 1 (1914)
3. Hirmu ja õuduse jutud ; 2 (1914)
4. Inimesi jälgimas I (1915)
5. Aavik, J. Katsed ja näited I (1915)
6. Hirmu ja õuduse jutud ; 3 (1915)
7. Heyse, P. Niino ja Maaso (1915)
8. D’Annunzio, G. Mäss (1915)
9. Hirmu ja õuduse jutud; 4 (1915)
10. Hirmu ja õuduse jutud; 5 (1915)
11. Aavik, J. Katsed ja näited II (1916)
12. Aavik, J. O sõnastik (1916)
13. Hirmu ja õuduse jutud; 6 (1916)
14. Aavik, J. Mis on keeleuuendus? (1916)
15. Aavik, J. Katsed ja näited III (1916)
16. Kreutzwald/Aavik. Parandatud Kalevipoeg (1916)
17. Aavik, J. uma-lõpulised refleksiivid (1920)
18. Hirmu ja õuduse jutud ; 7 (1917)
19. Hirmu ja õuduse jutud ; 8 (1917)
20. Hirmu ja õuduse jutud ; 9 (1917)
21. Hirmu ja õuduse jutud; 10 (1917)
22. Uute sõnade sõnastik (1919)
23. Hirmu ja õuduse jutud; 11 (1919)
24. Valik rahvalaule (1919)
25. Aavik, J. Õigekeelsuslik grammatika I (1919-1920)
26. Katsed ja näited IV (1920)
27. Hirmu ja õuduse jutud; 12 (1920)
28. Aavik, J. O kysimus (1919)
29. Aavik, J. Rahvamurded ja kirjakeel (1920)
30. Naljandid ja groteskid I (1920)
31. Naljandid ja groteskid II (1920)
32. Aavik, J. Keelelised vastuväited (1920)
33. Aavik, J. Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted (1924)
34. Hirmu ja õuduse jutud; 14 (1924)
35. Hirmu ja õuduse jutud; 13 (1924)
36. Aavik, J. Keeleuuenduse äärmised võimalused (1924)
37. Aavik, J. M. Kampmanni koolilugemiku keeleline ja sisuline arvustus (1920)
38. Aavik, J. Kas ü või y? Y! (1920)
39. Aavik, J. Kirjavahemärkide õpetus (1923)
40. Aavik, J. Kooli-kirjatööde vihk ja selle parandamine (1922)
41. Aavik, J. Saaremaa keel ja kirjakeel (1923)
42. Aavik, J. Arvustavad märkused A. Saareste … puhul (1922)
43. Hirmu ja õuduse jutud; 15 (1925)
44. Hirmu ja õuduse jutud; 16 (1925)
45. Wildenbruch, E. Isamaa ja armastus (1926)
46. Aavik, J. Eesti deklinatsiooni liigid (1926)
47. Aavik, J. Soome-Eesti hõimlus ja keeleuuendus (1926)
48. Aavik, J. Paranda oma keelevead! I (1926)
49. Aavik, J. Mitmuse partitiiv ja i-mitmus (1926)
50. Hirmu ja õuduse jutud; 17 (1926)
51. Aavik, J. Eesti verb (1926)
52. Hirmu ja õuduse jutud; 18 (1926)
53. (jäi ilmumata)
54. (jäi ilmumata)
55. Hirmu ja õuduse jutud; 19 (1927)
56. Hirmu ja õuduse jutud; 20 (1927)
57. Aho, J. Laastud (1927)
58. Hirmu ja õuduse jutud; 21 (1927), 22 (1928)
59. Hirmu ja õuduse jutud; 23 (1928)
60. Hirmu ja õuduse jutud; 24 (1928)
HIRMU JA ÕUDUSE JUTUD (1914-1928; 24 numbrit)
1. Ewers, H.H. Ämblik jm (1914)
2. Gabelentz, G.v.der. Valge loom jm (1914)
3. Ortmann, R. Kuradivalss jm (1915)
4. Frey, A.M. Tühi maja jm (1915)
5. Gogol, N. Vii jm (1915)
6. Maupassant, G. de. Nägemus jm (1916)
7. Schnitzler, A. Ennustus jm (1917)
8. Ewers, H.H. Tofaarmõrsja jm (1917)
9. Poe, E.A. Valitud novellid I (1917)
10. Hoffmann, E.T.A. Liivamees (1917)
11. Bulwer-Lytton, E.G. Vaimude maja jm (1919)
12. Strobl, K.H. Haudkabel jm (1920)
13. Puškin, A. Potiemand jm (1924)
14. Poe, E.A. Valit novellid II (1924)
15. Ewers, H.H. Sinised indiaanlased jm (1925)
16. Aho, J. Viirastus jm (1925)
17. Maupassant, G. de. Horla jm (1926)
18. Poe, E.A. Valit novellid III (1926)
19. Schiller, F. Vaimude nägija (1927)
20. Martin, A. Kummalised asjad jm (1927)
21. Kant, I. Swedenborgi nägemus jm (1927)
22. Gogol, N. Portree (1928)
23. Dostojevski, F. Roim ja karistus (1928)
24. Cicero. Scipio unenägu (1928)
ÕIGEKEELSUSLIK GRAMMATIKA (1926; 3 numbrit)
1. Aavik, J. Eesti deklinatsiooni liigid (1926)
2. Aavik, J. Mitmuse partitiiv ja i-mitmus (1926)
3. Aavik, J. Eesti verb (1926)
ÜLDINE NOVELLIKIRJANDUS (1926-1927; 2 numbrit)
1. Wildenbruch, E. Isamaa ja armastus (1926)
2. Aho, J. Laastud (1927)
AATED JA TÕSIASJAD (1927; 1 number)
1. Aavik, J. Eesti omapärane kultuur ja rahvuslikud pahed (1927)
EESTI ÕIGEKEELSUSE JA KEELEUUENDUSE KIRJASTIK (1932; 1 number)
1. Aavik, J. Keeleline käsiraamat (1932)
Aavik, J. Sada uut tyvisõna (1932)
Aavik, J. Kuidas suhtuda “Kalevipojale” (1933)
Eesti–prantsuse sõnaraamat (1932)
20 Euroopa keelt (1933)
EESTI KIRJANIKKUDE LIIDU KIRJASTUS (1927-1940)
Erakirjastajad ei olnud just agarad luule- ja novellikogusid kui vähekasumlikke välja andma. Seepärast asutas Eesti Kirjanikkude Liit Henrik Visnapuu ettepanekul oma kirjastuse algupärase väärtkirjanduse väljaandmiseks. Oluliseks peeti, et raamatud oleksid lihtsa välimusega ja odavad, illustreerimisest loobuti. Kirjastustoimkonda valiti Anton Jürgenstein, Friedebert Tuglas ja Henrik Visnapuu, esimeseks tegevjuhatajaks sai Artur Adson, hiljem Eduard Hubel. Toimkonna ülesandeks oli kirjastatavate teoste valimine. Kirjastati peamiselt algupärast luulet, vähemal määral ka lühiproosat.
ROMAANID, JUTUSTUSED, NOVELLID
Hindrey, K.A. Sigtuna häving (1937)
Hindrey, K.A. Südamed (1938)
Hindrey, K.A. Välkvalgus (1932)
Jakobson, A. Esimesed meheteod (1936)
Jakobson, A. Kotkapoeg (1932)
Jakobson, A. Reisijad lõppjaamas (1934)
Jürna, M. Ärigeenius (1932)
Jürna, M. Üks armastus (1929)
Krusten, P. Vasema käega (1934)
Metsanurk, M. Elu murrab sisse (1931)
Metsanurk, M. Maine ike (1933)
Metsanurk, M. Viimne päev (1927)
Ruven, J. Võitlus (1931)
Semper, J. Lõuna Risti all (1937)
Semper, J. Sillatalad (1927)
Vallak, P. Armuleib (1936)
Vallak, P. Omakohus (1932)
Vallak, P. Relvad vastamisi (1929)
LUULETUSED
Adams, V. Maise matka poolel teel (1932)
Adams, V. Põlev põõsas (1937)
Adamson, H. Kolletuspäev (1934)
Adamson, H. Linnulaul (1937)
Adamson, H. Mälestuste maja (1936)
Adamson, H. Tõus ja mõõn (1931)
Adson, A. Kaduvik (1927)
Adson, A. Katai, kibuvits nink kivi (1928)
Adson, A. Lehekülg ajaraamatust (1937)
Adson, A. Pärlijõgi (1931)
Alle, A. Karmid rütmid (1934)
Alle, A. Ummiklained (1930)
Barbarus, J. Multiplitseerit inimene (1927)
Hiir, E. Kodutee (1931)
Hiir, E. Raudvärsid (1937)
Kangro, B. Reheahi (1939)
Kangro, B. Vanad majad (1937)
Kärner, J. Inimene ristteel (1932)
Kärner, J. Tormilüüra (1929)
Merilaas, K. Maantee tuuled (1938)
Sang, A. Müürid (1939)
Semper, J. Päike rentslis (1930)
Semper, J. Tuuleratas (1936)
Sütiste, J. Kaks leeri (1933)
Sütiste, J. Maha rahu! (1932)
Sütiste, J. Peipsist mereni (1930)
Sütiste, J. Rahutus (1928)
Talvik, H. Kohtupäev (1937)
Under, M. Hääl varjust (1927)
Under, M. Lageda taeva all (1930)
Under, M. Rõõm ühest ilusast päevast (1928)
Under, M. Õnnevarjutus (1929)
Visnapuu, H. Maarjamaa laulud (1927)
Visnapuu, H. Puuslikud (1929)
Visnapuu, H. Päike ja jõgi (1932)
Visnapuu, H. Tuulesõel (1931)
Hollandi värsipõimik (1937)
NÄIDENDID
Raudsepp, H. Lipud tormis (1937)
Raudsepp, H. Mees, kelle käes on trumbid (1938)
Raudsepp, H. Salongis ja kongis (1933)
Rumor, K. Valge naine (1928)
Tammlaan, E. Raudne kodu (1938)
Marie Under : kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul (1933)
Friedebert Tuglas : kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul (1936)
Oskar Luts : kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul (1937)
Karl Eduard Sööt : kirjutisi ta 75. sünnipäeva puhul (1938)
A.H. Tammsaare : kirjutisi ta 60. sünnipäeva puhul (1938)
VALIK (1927-1939)
Kirjastuse asutas kooliõpetaja, ajakirjanik, kirjamees ja raamatukogundustegelane Eduard Heinrich Schönberg-Paenasti (1885-1944) sihiga anda välja head tõlkekirjandust. “Valiku” raamatud olid hästi kujundatud ja suhteliselt odavad. Kirjastus taotles pigem kultuurilisi sihte kui ärilisi eesmärke.
TÕLKEKIRJANDUS
Balzac, H. de. Armastus maski varjul (1928)
Bergman, H. Markurell (1937)
Björnson, B. Lipud üle linna ja sadama I-II (1935)
Bojer, J. Väljarändajad (1936)
Chamson, A. Maantee-mehed (1929)
Dickens, C. Dombey ja poeg (1933)
Ebers, G. Uarda (1931)
Gardonyi, G. Jumala orjad (1932)
Hamsun, K. Benoni (1931)
Hamsun, K. Rosa (1931)
Jensen, J.V. Madam D’Ora (1933)
Jensen, J.V. Ratas (1933)
Kipling, R. Kim I-II (1933-1934)
Maeterlinck, M. Mesilaste elu (1933)
Marryat, F. Peeter Kohtlane (1929)
Pálsson, G. Novelle Islandist (1930)
Prévost, A. Manon Lescaut (1931)
Reid, M. Ründekütid (1936)
Reymont, W. Õiglus (1927)
Saint-Pierre, B. de. Paul ja Virginie (1932)
Scott, W. Klooster (1930)
Zoštšenko, M. Agitaator (1928)
Tagore, R. Kodu ja maailm (1930)
Tolstoi, L. Hadži-Murat (1938)
Twain, M. Kõlupea-Wilson (1931)
LASTERAAMATUD
Aanrud, H. Pikkseelik (1936)
Aanrud, H. Tuttmüts ja Karvmüts (1933)
Aanrud, H. Rebase rahutu suvi (1933)
Andersen, H.C. Kuninga kummaline soov (1939)
Andersen, H.C. Kotkapoeg (1931)
Andersen, H.C. Remmelga all (1938)
Prints Ahmed ja haldjas Paribanu (1929)
Pronkssõrmus (1930)
Raud, K. Viimsed peninukid (1939)
TAPPER (1927-1939)
Kirjastus asutati kirjanike ja tõlkijate rühma poolt, mida juhtis August Pill. Pearõhk oli tõlkekirjandusel. Erinevalt teistest kirjastustest võimaldati tõlkijail ise teoseid valida. Kavandati välja anda ka kirjanduse ja pilke almanahhi “Tapper” (ilmus 1 number).
Tapper : kirjanduse ja pilke almanahh (1927)
TAPPERI MAAILMAKIRJANDUSE VÄÄRTROMAANE
Mann, T. Võlumägi I-II (1937-1939)
Linnankoski, J. Laul tulipunasest lillest (1939)
TÕLKEKIRJANDUS
Bonsels, V. India-reis (1928)
Bruun, L. Van Zanteni õnneaeg (1931)
Haanpää, P. Lugu kolmest põikpääst (1928)
Hudson, H. Rohelised kojad (1930)
Hurst, F. Mannekeen (1929)
Järnefelt, A. Elu meri (1930)
Järnefelt, A. Minu Marta (1928)
Linnankoski. J. Pagulased (1928)
Loti, P. Loti abielu (1930)
Loti, P. Madrus (1928)
Loti, P. Minu vend Yves (1928)
Remarque, E.M. Läänerindel muutuseta (1929, 1935)
Romanov, P. Kevad (1928)
Vuorela, E. Üle kahe suusatee (1928)
EESTI KIRJANDUS
Luts, O. Valimised (1928)
Mälk, A. Läbi öö (1929)
Oja, E. Veski Liisi (1927)
TARBEKIRJANDUS
Gaudeamus [laulik] (1935)
Jahiseadus (1934)
Käitumine tänapäeval(1938)
Mees & naine (1935)
Rahvalaulik (1934)
Tudengi sõnastik (1935)
Tudengilaulik (1934)
TARAPITA (1921-1922)
“Tarapita” nime kandis radikaalse suunaga kirjanduslik rühmitus, kuhu ühinesid A. Kivikas, J. Semper, M. Under, A. Adson, J. Barbarus, Fr. Tuglas, A. Alle, J. Kärner ja A. Tassa. Rühmitus lähtus abstraktset humanismi propageerivast Prantsuse rühma “Clarté” ideedest. Oma manifestis astuti samuti välja sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu. Daniel Palgi on oma mälestustes kirjutanud, et kodanluse laiutamine, äritsemine, spekuleerimine ja vähene kultuursus ärritasid tarapiitlasi kui isikuid ja vihastasid kui patrioote. Kodanlased omakorda heitsid tarapiitlastele ette ebarahvuslust, kosmopolitismi ja poliitilist pahempoolsust, neid süüdistati koguni iseseisvuse õõnestamises.
Rühmitus andis välja kultuuriajakirja “Tarapita”.
Tarapita : ajakiri (1921-1922, 7 numbrit)
Barbarus, J. Vahekorrad (1922)
Semper, J. Maa- ja mereveersed rytmid (1922)
AKTSIOON (1926-1933)
Aleksander Antson (1899-1945) organiseeris vasakpoolsete vaadetega nooremate eesti kirjanike rühmituse. Avaldati koguteost “Aktsioon”, mida ilmus 3 albumit (1926-1929), ning kirjastati mõned sotsiaalset ideestikku rõhutavad algupärased teosed.
Aktsioon I-II (1926-1927)
Antson, A. Epigrammid I-II (l927-1930)
Antson, A. Kolgata (1926)
Ormi Arp. Gloobus (1927)
ARLEKIIN (1920, 1925)
Sang / Hiir, Sütiste, Jürna (1925)
Jevreinov, N. Lõbus surm (1920)
Kivikas, A. Maha lüüriline shokolaad! (1920)
Kivikas, A. Mina (1920)
Kivikas, A. Verimust (1920)
Kulbin, N. Kubism (1920)
Liivak, P. Sadamlinn (1920)
Matteus, A. Surev polonees (1920)
Mülber, A. Primeurs (1920)
AJAK (1926)
Pert, J. Õites aed (1926)
KIRI JA KUNST (1927)
Pert, J. Punane liilia (1927)
TAMULA
Raidla, V. Teemandi otsija (1928)
Raidla, V. Tundmatu elu (1935)
PÕHJANAEL
Ranna, H. Riidalu (1936)
Saroughe, A.G. Metsade laps (1924)
Järve, J. Jaan Poska ja Tartu rahu (1923)
Järve, J. Tööerakonna süsteem (1920)
ORIENT
Laine, J. Romaan ilma pealkirjata (1929)
MAJAK
De Coster, C. Ulenspiegel ja Lamme Goedzak (1927)
AGU
Rannus, E. Kinnisilmi (1929)
ARGUS
Peterson, F. Jaan Anvelt (1925)
RAHVAKIRJANDUS (1923-1929)
Böhme, M. Langenud naise päevik (1929)
Keda kosida? (1924)
Langstein, L. Laste toitmisest, ravitsemisest ja kasvatamisest (1925)
Ploss, H.H. Naisterahvas (1925)
Stockham, A.B. Tokoloogia (1924)
Vretlind, E.W. Naisterahva suguelu (1923)
SALAPOLIZEINIK (1920-1921)
Nat Pinkerton, salapolizeinikkude kuningas; 1 (1920)
Nat Pinkerton, salapolizeinikkude kuningas; 2 (1920)
India Verekuningas (1920)
Londoni timukas (1921)
OSKAR LUIK
Kirjastuse asutas mänguasjade tootja ja kaupmees Oskar Luik eesti lastekirjanduse edendamiseks. Ta tõlkis, kohandas ja kirjutas ka ise hulgaliselt lasteraamatuid ning hakkas rõhku panema pildiraamatutele.
JUTU-PAUN (1929-1936; 90 numbrit)
Akulšin, R. Kolm ja neli (1935)
Alaluige, O. Kui mina alles noor veel olin (1929)
Andersen, H.C. Tütarlapsest, kes astus leivale (1931)
Avarsoo, M. Lilli esimene mure (1934)
Brües, O. Seebimullide puhuja Pittjupp (1934)
Defoe, D. Robinson Crusoe (1927)
Dressler, H. Virvatuled (1934)
Ebner-Eschenbach, M. Krambambuli (1936)
Eebenipuust hobune (1936)
Grimm, J. ja W. Hansuke ja Greteke (1926, 1934)
Grimm, J. ja W. Hunt ja seitse sokukest (1928)
Grimm, J. ja W. Kuldhani (1927)
Grimm, J. ja W. Tudolinna moosekandid (1926)
Grimm, J. ja W. Vennakene ja õekene (1933)
Hauff, W. Haldja lemmik (1931)
Herbst, A. Väike laevapoiss (1936)
Hindrey, K.A. Kuidas vaenelaps-karjapoiss oma õnne leidis (1928)
Hindrey, K.A. Lõhkiläinud Kolumats (1929)
Hindrey, K.A. Matsi poeg Mats (1928)
Hindrey, K.A. Nina-Jass ja Näpp-Mall (1929)
Hindrey, K.A. Pambu-Peedu (1929)
Hindrey, K.A. Piripilli-Liisu (1929)
Hindrey, K.A. Seene-Mikk (1929)
Hindrey, K.A. Vanast oli Vaar … (1929)
Jaanikese jahilkäik (1938, 1939)
Justus, T. Tormi voogudes (1936)
Jõulu-laulud (1936)
Jõuluraamat (1934, 1938, 1939)
Kalur Abdallah (1936)
Kodulinnud (1933)
Köögardal, A. Karja-Muska (1934)
Köögardal, A. Õunavargil (1934)
Lao, V. Orav Käharsaba kasulaps (1934)
Lao, V. Varanduseotsijad jõuluööl (1934)
Liiv, A. Lillede flirt (1924)
Lumivalguke (1926, 1927)
Mamin-Sibirjak, D. Kütt Jemeljan (1931)
Mikane, O. Asagao ja Ota-Nobunaga (1931)
Minu mänguasju (1929)
Minu sõbrad (1933)
Muri ja Miisu (1934)
Musta jahimehe juhtumusi (1934)
Musäus, J. Kaevunäkk (1931)
Noorte sõber Oskar. Jänku ja kuke-isand spordipidul (1927)
Noorte sõber Oskar. Kiisu-Miisu (1927)
Noorte sõber Oskar. Koduloomad (1927)
Noorte sõber Oskar. Metsloomad (1927)
Nukk, E. Surmasõit kuuse otsast (1934)
Nurmelt ja niidult (1934)
Okasroosike (1933)
Parv, V. Kaluri-Priidu (1931)
Perrault, C. Lumimemm (1926)
Punamütsike (1927, 1934)
Pöialpoisid (1933)
Rasmussen, K. Valge karu (1934)
Roberts, C. Õhuvaldjas (1931)
Rood, O. Kaarnasaare robinsonid (1930)
Rosegger, P. Päritud eesel (1934)
Saabastega Kass (1933)
Salter, S. Kirsikivi (1934)
Sandzin, S. Vana vaar Hanasaka (1936)
Schuhmacher, D. Kadunud kikas (1935)
Särgava, E. Reinuvader rebane ja hunt kalapüügil (1938)
Taar, A. Imeline võõras (1930)
Taar, A. Kolm poissi ja õnnenumber (1931)
Tolstoi, L. Kaukaasia vang (1931)
Tähetaalrid (1933)
Wiener, O. Ahv ja kellamees (1931)
Viital, A. Vaenelaps Leeni (1931)
EESTI KARSKUSLIIT
Eesti Karskusliit 1906-1931 (1931)
Ibius, O. Kõrtsidevastane võitlus Vene ajal (1936)
Kesk, O. Puuvilja- ja marjamahlad (1937)
Koppel, H. Kas võib lastele anda alkoholi? (1930)
Krahe, A. Tegelik enesekasvatus (1929)
Käsiraamat karskusorganisatsioonide liikmeile (1933)
Külaklubid (1940)
Laja, L. Miks olen karske (1928, 1938)
Laja, L. “Terviseks!” (1929)
Luts, O. Sirgasmäe (1931)
Nikula, A. Missugust mõju avaldab alkohol kurjategijate hingeelus? (1922)
Oengo-Juhandi, A. Noorsoo kaitse (1938)
Olup, F. Noorsoo elurõõmu allikaist (1938)
Reial, G. Meie laste tulevik on meie eneste kätes (1932)
Sossi, H. Jookide valmistamine kodusel teel (1930)
Speek, P. Alkoholikeeld Põhja-Ameerika Ühendatud Riikides (1924)
Sõrmus, R. Alkohol Eestis (1930)
Särgava, E. Elu õnnest (1938)
Tõnisson, J. Ühiskond ja võitlus alkoholi vastu (1938)
Valdes, A. Meie perekonnakultuurist (1938)
Voionmaa, V. Sotsialism ja alkoholism (1924)
Ühislauluvara (1933, 1934, 1938, 1939)
EESTI NOORSOO KARSKUSLIIT
Aegade hääl (1925, 1936)
Elango, J. Meie õnne vaenlane (1926)
Inimene ja aated (1928)
Noorsugu ja joomakombed (1924)
Noorusjõud (1929)
Tork, J. Karakter (1935)
VARRAK (1919-1924)
Kirjastuse asutas Bernhard Linde (1886-1954) 1919. aastal ning oli selle tegevdirektor pankrottiminekuni 1924. aastal. Põhiosas tegutseti Tallinnas, kuid mõned raamatud ilmusid ka Tartus. Tartus kirjastati ka ajakirja “Murrang”, samuti paiknes Tartus “Varraku” trükikoda.
Alle, A. Lilla elevant (1923)
Kallas, A. Barbara von Tisenhusen (1924)
Semper, J. Hiina kett (1924)
Under, M. Eelõitseng (1920)
Koostas Elle Tarik
oktoober 2012