Oskar Luts. Filmid

Oskar Luts eesti filmis

Oskar Lutsu loomingust oli esimesena plaanis „Kevade” ekraniseerimine. 1926. aasta 15. sept. „Postimehest” võime lugeda, et: „…ringkond ettevõtjaid on tulnud mõttele Tartus uut filmitööstust ellu kutsuda. Nõuandjateks tahetaks asjatundjaid eriteadlasi kutsuda alguses välismaalt. Asja eesotsas seisab Th. Luts, kes suvel oma eriala kõrval Pariisis filmioperaatori tööd õppis.

Esimeseks kavatsetakse filmida O. Lutsu „Kewadet”, mille käsikirja kallal O. Luts juba ametis.” Stsenaarium valmis 1926. aasta sügisel ja tiitellehel seisab:  „Joosep Toots. Filmiteos O. Lutsu „Kevade” järele.” See on 160 lk. pikk ja koosneb kuuest vaatusest (neist viies ei ole säilinud), pilte on rohkem kui 800. Stsenaariumi puhtkinematograafiline külg annab tunnistust sellest, et kirjanik on kaasaja filmikunsti vahendeid ja võtteid hoolega tundma õppinud. Luts arvestab päris asjalikult liikuva kaamera, plaanide vaheldamise, eri rakursside kasutamise võimalusi ning püüab varieerida kaadrite pikkust ja kompositsiooni, üleminekuid ja lõikude sisemist rütmi. Kuna kirjanik kujutles ekraniseeringut tummfilmina, on tegelaste mahlakat dialoogi tublisti kärbitud. Kirjavahetus „Estonia–Filmiga” kestis aprillini 1927, filmi lavastamisest mitmesugustel põhjustel siiski asja ei saanud. „Kevadest” sai film alles 1969. aastal. Küll aga valmis 1930. aastal film „Vahva sõdur Joosep Toots”, mis ei ole kahjuks säilinud.

Kinolinale on jõudnud veel „Tagahoovis”, „Suvi”, „Sügis” ja „Nukitsamees” ning nukufilmid „Metsamuinasjutt” („Nukitsamehe” ainetel) ja „Kapsapea”, mille peategelane Saamuel Pliuhkam seikleb (ainsa seosena Lutsuga) ka nukufilmides „Tagasi Euroopasse” ja „Saamueli internet”. Kõik Pliuhkami-filmid on esinenud arvukatel rahvusvahelistel festivalidel.

Koostanud Kaja Kleimann