T.S. Elioti luuleauhind

T. S. Elioti luuleauhind on üks maailma ihaldatuim luuleauhind, mida antakse Luuleraamatu Ühingu (Poetry Book Society) poolt parimale uuele inglisekeelsele luulekogule, mis on antud aastal avaldatud Ühendkuningriigis või Iiri Vabariigis. Esimest korda anti auhind välja 1993.a. oma asutajapoeedi T. S. Elioti auks, tähistamaks Luuleraamatu Ühingu 40.aastapäeva. Auhinna asutamisest saati on auhinnaraha välja pannud Elioti lesk, proua Valerie Eliot, ning pikka aega oli preemia suuruseks £15,000, kusjuures ka kõik lühinimekirja jõudnud said £1,000. Sel aastal, tähistamaks T.S. Elioti 50.surma-aastapäeva 4.veebr. 2015, suurendati auhinnafondi veelgi ning siitpeale saab võitja £20,000 ning kõik finalistid £1,500, mis teeb sellest Ühendkuningriigi kõige suurema auhinnafondiga luulevõistluse.

Ühing valib kord kvartalis luulekogu, mille jagab oma liikmetele. Need neli teost koos kuue muu luulekoguga moodustavadki iga-aastase lühinimekirja. Õhtul enne auhinna väljakuulutamist toimub luule avalik ettelugemine kandideerivate autorite poolt. 2011.aastal osales sellel sündmusel 2000 inimest. Auhinna üle otsustab hinnatud luuletajatest koosnev žürii ning võitja kuulutatakse välja jaanuari alguses.

Laureaadid:

2023 Jason Allen-Paisant "Self-portrait as Othello"

2022 Anthony Joseph "Sonnets for Albert"

2021 Joelle Taylor "C+nto & Othered Poems"

2020 Bhanu Kapil "How to Wash a Heart"

2019 Roger Robinson "A Portable Paradise" 

2018 Hannah Sullivan "Three Poems"

2017 Ocean Vuong "Night Sky with Exit Wounds"

2016 Jacob Polley "Jackself"

2015 Sarah Howe „Loop of Jade”

2014 David Harsent „Fire Songs”

2013 Sinead Morrissey „Parallax”

2012 Sharon Old's „Stag's Leap”

2011 John Burnside „Black Cat Bone”

2010 Derek Walcott "White Egrets"

2009. a. võitis oma debüütkoguga „The Water Table” auhinna Philip Gross (s. 1952), kes on eestlasest sõjapagulase Juhan Grossi poeg. Philip Gross töötab Lõuna-Walesi Ülikoolis loova kirjutamise õppejõuna.