Lapsepõlve auhind
Tartu lastekirjanduse auhinna pälvib üks eelmisel aastal laste- või noorsooraamatu avaldanud autor. Auhinda rahastab Tartu linn, väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Tartu Mänguasjamuuseumiga.
Vaata auhinna statuuti.
2024
LAUREAAT:
GRETHE RÕÕM "Kaarnapuu" (Varrak)
Põnev, kõhe ja maagiline noorteraamat, kus on parajas koguses päriselu oma pereprobleemide ja esimese armumisega – müstika, armastuse, suureks saamise raskuste ja suguvõsalugude hästikombineeritud lugu. Raamat on ka professionaalselt kujundatud ja Jane Mustriku lugema kutsuva kaanepildiga. On sümpaatne, et fantaasiaraamatu tegevuspaigaks on autor valinud oma kodukoha Rõuge. Raamat julgustab jälgima oma südamehäält ja seisma selle nimel, mis oluline.
NOMINENDID:
MARGUS HAAV “Hundiema ühepajatoidu saladus” (Koolibri)
Žürii meelest on see raamat, milles on tunda Eno Raua lugude hõngu: hea ette lugeda väikestele ja iselugemiseks pisut suurematele.
Väikese vimkaga nutikad loomalood panevad lugeja muhelema ja moodustavad koos Tuulike Kivestu-Rotella isikupäraste illustratsioonidega terviku. Raamatu kandev mõte on vägagi aktuaalne: olgem omavahel hoolivad ja sõbralikud!
MIKA KERÄNEN, CONTRA “Herta, löö siseküljega!” (Kirjastus Keropää)
Contra ja Mika Keräneni suurepärases koostöös valminud lustakas ja vaimukas “ood jalgpallile” on raamat, mille kohta võib julgelt öelda, et selles populariseeritakse luulet ja sporti ühekorraga. Kaks andekat loojat ja kunstnik Elina Sildre on kohtunud, et koos raamat valmis teha, ja tulemuseks on rõõmsavärviline teos, mida loevad kindlasti heameelega nii poisid kui tüdrukud. Siil, kes põõsast õpetab, kuidas palli lüüa, lisab mõnusat äratundmist.
GRETHE RÕÕM „Kaarnapuu“ (Varrak)
Põnev, kõhe ja maagiline noorteraamat, kus on parajas koguses päriselu oma pereprobleemide ja esimese armumisega – müstika, armastuse, suureks saamise raskuste ja suguvõsalugude hästikombineeritud lugu. Raamat on ka professionaalselt kujundatud ja Jane Mustriku lugema kutsuva kaanepildiga.
On sümpaatne, et fantaasiaraamatu tegevuspaigaks on autor valinud oma kodukoha Rõuge. Raamat julgustab jälgima oma südamehäält ja seisma selle nimel, mis oluline.
JANA MAASIK “Kummituste peatänav” (Varrak)
Tõeline maiuspala kummituse-sõbrale, väga hästi loodud omamoodi ühiskond kummitavate majade, rahutute hingede, võtmevalvurite ja Vahepealsuse vahtkondlastega Tallinna vanalinnas. Puudutab ka tõsisemat teemat – surma ja sellega leppimist. Urmas Viigi suurepärased koomiksilaadsed illustratsioonid tabavad aja vaimu.
Autor on pühendanud loo neile, kes on noores eas kaotanud lähedase.
MARI TEEDE “Ingmar ja meri” (Tänapäev)
Kummituste, müstika- ja saladusterohkes raamatumaailmas on see raamat tõeline vaikusesaar, rahulike laste pelgupaik. Rahulikus tempos kulgev lugu ühe poisi kohanemisest vanemate lahutuse tõttu muutunud elukorralduse, uue elukoha ja kooliga, taustaks meri ja mereäärne loodus. Sellest saab Ingmarile omamoodi tugipunkt, mis aitab meelel rahuneda ja argielu sekeldustega toime tulla. Ühtaegu poeetiline ja realistlik lugu, kus on õhku ja ruumi. Seda muljet toetab minimalistlik must-valge illustratsioon.
2023
LAUREAAT:
Ilmar Tomusk "JULIUS, MIDA SINA SUVEL TEGID" 
Meeleolukas lugu Juliusest ja sellest, kuidas ta suvel peaaegu et mitte midagi ei teinud. Ridade vahele on peidetud oluline sõnum, et suvi maal vanaema-vanaisaga kannatab võrdlust ükskõik millise väljamaareisiga. Sobib nii õhtujutuks kui ka iselugemiseks, päris pisikestele ja tegelikult ka kõigile juba väikelapseeast väljakasvanuile muhedaks pisilugemise ampsuks.
NOMINENDID:
Ilmar Tomusk “Julius, mida sina suvel tegid” (Tammerraamat)
Tiina Laanem “Katariina kaaperdab kooli” (Pegasus)
Teate ju küll neid püsimatuid, kuid nutikaid lapsi, keda jätkub igale poole ja kelle poole vaadatakse hukkamõistvalt siis, kui miskit JÄLLE juhtunud on? Peategelane Katariina on just selline. Ilmselt tuleb igale perele, kus selline rahutu laps kasvamas, midagi tuttavat ette.
Piret Jaaks “Härra Maru mustikapood” (Varrak)
Härra Maru on eluvõõras eriliste ideedega poiss, kes paistab tahtvat, et elu jääkski talle võõraks. Aga lastelaagri õpetaja julgustusel teeb Maru tutvust hirmutava, kuid mustikamaitselise loodusega. Lugeja saab läbi Härra Maru silmade tuttavaks ühe väga sissepoole elava lapse mõttemaailmaga.
Meelis Kraft “Tiuhkamäe” (Sooroheline)
Kaasakiskuv paranormaalne noortekas, kus seiklused toimuvad nii ajas kui ruumis. Autor on suutnud end hoida kõigist harilikest noortekaklišeedest – ei mingeid allahüppamisi, käevigastamisi, vanemate joomarlust ega lõputut nuttu pruunide silmadega kaks aastat vanema poisi pärast. Eesti noortekate paremik!
Kadri Kiho “Endel ja Kati” (Päike ja Pilv)
Sotsiofoobist bussijuht Endli julgeks saamise teekond ühel kuumal suvepäeval, kui peatuste teadustaja Kati rivist väljas on. Illustratsiooni ja teksti suurepärane ja haakiv kooslus. Tähele maksab panna isegi raamatus esinevaid peatuse- ja tänavanimesid. Hea näide sellest, milline võiks olla üks üleni hea lasteraamat.
2022
LAUREAAT:
Kadri Hinrikus "Elevant" (Tammerraamat)
Nominendid:
Kadri Hinrikus „Elevant” (Tammerraamat) 
Lummava kaanekujundusega, soe ja positiivne raamat, kaasaegne “Kadri“. Autor on osanud lihtsal moel kirjutada rasketest asjadest: armastusest, koolikiusamisest, hirmudest, märkamisest ja mittemärkamisest.
Riho Unt „Siniste vagunitega rong” (Menu Meedia)
Hästi struktureeritud ja detailideni läbi mõeldud raamat, mille sündmustik on filmilikult tempokas ja täiesti ettearvamatu! Erilise kujundusega humoorikas raamat sobib nautimiseks nii lastele kui ka suurtele. Põneva lisanüansi annab tegevuse paigutamine 1960. aastatesse.
Indrek Koff „Kuhu lapsed said?” (Härra Tee ja Proua Kohvi)
Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.
Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud” (RonkRonk)
Ladus, hästi liikuv, huvitav fantaasiaraamat, mis teenib lisapunkte silmajääva põneva ja originaalse kujunduse poolest. Sobib vanuserühmale “lastekate” ja “noortekate” lugejate vahel, mis on eesti lastekirjanduses olnud hõredalt kaetud.
Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass” (Tänapäev)
Raamat täidab üht suurt lünka kirjanduses, kus sihtgrupiks on u 10–13 aastased poisid (aga miks mitte ka tüdrukud!). Lugu on hoogne ja usutav. Tähelepanu pööratakse olulisele probleemile – täiskasvanutele, kes ei oska laste muredega empaatiliselt tegeleda ja kasutavad oma jõupositsiooni nende allasurumiseks, andes nii ka lastele “eeskuju” probleemide jõuga lahendamiseks.
Lapsepõlve auhinna žüriisse kuulusid lisaks Tuul Sepale Marge Pärnits mänguasjamuuseumist, Reesi Pikk linnaraamatukogust ja endine õpetaja Riina Belov Luunja raamatukogust. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles ning tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse terviku.
2021
LAUREAAT:
Triinu Laan, "Luukere Juhani juhtumised" (Päike ja Pilv, illustreerinud Marja-Liisa Plats) 
Raamatus, mis kirjeldab vaikselt muinasjutuks muutuvat eestlase omailma on arhetüüpset taluromantikat ja mahedat huumorit, tsimarukene võro kiilt ja mõnusa kiiksuga tegelased. Raamat koos hästi kokku passivate illustratsioonidega meenutab vanavanemate tähtsust, mõjub elujaatavalt ning õpetab leppima selle osaga elust, mida muuta ei saa.
Nominendid:
Hasso Krull, "Kiisuke ja veeuputus" (Kaksikhammas, illustreerinud Marja-Liisa Plats)
"Kiisuke ja veeuputus" on Piibli Noa laeva müüdile tuginev lastepärane jutustus kaasaegses võtmes, mis vihjab õrnalt ka maailma praegusele olukorrale. Ilusas keeles kirjutatud raamatus on helgust ja tabamatut huumorit, mis teeb lugemise mõnusaks nii väikelapsele kui ka täiskasvanule. Illustratsioonide meeleolu haakub tekstiga suurepäraselt.
Triinu Laan, "Luukere Juhani juhtumised" (Päike ja Pilv, illustreerinud Marja-Liisa Plats)
Raamatus, mis kirjeldab vaikselt muinasjutuks muutuvat eestlase omailma on arhetüüpset taluromantikat ja mahedat huumorit, tsimarukene võro kiilt ja mõnusa kiiksuga tegelased. Raamat koos hästi kokku passivate illustratsioonidega meenutab vanavanemate tähtsust, mõjub elujaatavalt ning õpetab leppima selle osaga elust, mida muuta ei saa.
Tiina Laanem, "Kollase Kassi komando" (Pegasus, illustreerinud Anna Ring)
Seikluslik krimi-elemendiga lugu ühe linnajao laste tegemisest. Kui Marta ja Joosepi kodukanti kolivad uued naabrid, hakkavad juhtuma kummalised asjad. Hoogsalt kirjutatud lugu hoiab põnevust üleval otsast lõpuni, kuigi päris kurjamit ses raamatus ette ei tulegi.
Anti Saar, "Suur koogitegu" (Kolm Elu, illustreerinud Priit Pärn, Rudolf Pärn ja Olga Pärn)
Pöörase pannkoogiteoga võib end küllap samastada igaüks, kes vähemalt korra elus pannkooke on teinud. Mõnusalt lippavat humoorikat ja täpset värssi toetavad sama mõnusad joonistused. Kõik see kokku teeb ühe eelmise aasta toredama luulevormis lasteraamatu.
Jaanus Vaiksoo, "King nr 40" (Ärkel, illustreerinud Katrin Kaev)
Eelmise, 39. numbrit kandva kinga lugudes olnud unenäolisus on asendunud reaalsusega, tõeliste katsumuste, seikluste ja sooviga täiskasvanute maailma parandada. Ladusas stiilis ja isikupäraste karakteritega raamat kooliealistele juhib tähelepanu ka loodushoiu olulisusele.
2020
Laureaat:
TUUL SEPP "ALLIKAHALDJAS"
„Allikahaldjas“ on Tuul Sepa esimene ilukirjanduslik lasteraamat, milles teadlaste lapsed, 12-aastane Hõbe ja tema noorem vend Kaaren, lähevad suveks maale töökasvatust pooldava range vanaema ning muheda jutuga vanaisa juurde. Puhkust ei täidagi ainult igavus ja tüütud maatööd, sest lapsed avastavad saunatiigist värava, mille taga asub Unustustemaailm.
Nominendid:
Kairi Look “Piia Präänik ja bandiidid” (Tänapäev) on autori teine raamat, mille tegelaseks on Piia Präänik. Seekordsed sündmused Papli tänaval algavad uudisega, et Piiast saab korraga suur õde tervelt kolmele vennale. Põnevust ei tekita mitte ainult kolmikute majja tulemine, ka Piia naabrid lisavad mõistatusi, mida tüdruk oma uue sõbra Villemiga lahendama asub. Toredate piltidega vaimukas ja lõbus raamat nii iselugejale kui ettelugejale.
Jaanus Vaiksoo “King nr 39” (Ärkel) algab päeval, mil 5. klassi poiss Paul Viies magab sisse ja teeb koolist poppi. See juhuslik sündmus toob Pauli ellu uusi värvikaid tuttavaid ja sõpru: salapärase Kingamehe, kes ostab alati ainult ühesuguseid nr 39 kingi, kingapoe ilusa müüjanna Jekateriina, muheda üksikisa Arturi ja tema tütre Minna Riinu. Lugu on kaasakiskuvalt ja omanäoliselt kirjutatud, ning Kingamehe müsteerium kruvib põnevust kuni lõpuni välja.
Kristi Piiper “Armunud keldrikoll, vegan verikäkk ja teised” (Tänapäev) koosneb kahest tosinast omaette loost, mille ühenduslüliks on Liisa ja tema pere. Lood, kus juttu näiteks jõuluvana ettevalmistustest, unematide muredest, usside parasiithaigustest ning paljust muust saavad humoorika, teravmeelse ja ootamatu lõpplahenduse. Raamatus on loole sobivalt veidi „karvased“ ning omanäolised pildid.
Els Heinsalu “Haldja saladus” (Argo) annab lihtsalt ja selgelt baasteadmised seedimisest, jutustades loo väikesest Haldjast, kes on kogemata õe klaaskuuli alla neelanud ning tunneb selle pärast muret. Raamatus on palju ilusaid ja asjalikke illustratsioone ning kõrvalpõikena selgub üht-teist ka inglite, mõisapreilide, vaimude, hingede ja kummituste seedimisest.
2019
Laureaat:
JANA MAASIK "HOPSPELLERI AMULETT" (Tänapäev)
on hoogne seikluslugu mõisnikutütre, vabrikandipoja ja aednikupoisi juhtumustest, mille muudab eriliseks 20. sajandi alguse mõisaatmosfääri ja -olustiku oskuslik edasi andmine ning laste suhteid proovile panevate klassivastuolude kirjeldamine. Jana Maasik suudab nauditavaks lugemiselamuseks kokku siduda üsna ootamatu ajastu, erineva sotsiaalse staatusega peategelased, värvikad kurikaelad ning reaalsuse ja maagia õhkõrnad suhted. See on raamat, mis viib lugeja hetkeks maailma, kus elu ilma nutitelefonide, pinkoodide ja lugematute salasõnadeta on täitsa mõeldav ja huvitav.
Jana Maasik (snd 1970) on varem avaldanud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi“ ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv“. Peale selle on ta kirjutanud romaanid „Vihmasaatjad“ (pseudonüüm Janka Lee Leis, Tänapäeva romaanivõistluse võidutöö 2012) ning „Seotus“.
Nominendid:
Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel" on mõtlema ärgitav lasteraamat nii suurele kui väikesele lugejale. Selles tõsistest asjadest kirjutatud südamlikus loos põrkuvad tänapäeva maailma tarbimis- ja tehnoloogiakultus kogu oma praktilisuses ja küünilisuses ning lapselik usk maagiasse ja õnnelikesse lõppudesse. Lugu tuletab lugejale meelde, et mineviku mäletamine ja selle läbi oma tõelise olemuse tunnetamine on võti, mis aitab meil olla õnnelik. Andrus Kivirähk on suutnud meisterlikult luua maailma, mis on ühelt poolt kõhedust tekitavalt külm ja kalk, kuid teisalt soe ja õdus.
Aino Pervik "NummiPealt ja mujalt" on üsna ebaharilik raamat, mille iga järgmine lehekülg viib lugeja justkui täiesti uue raamatu juurde. Teos koondab endas nii jutte NummiPeal elavatest inimestest kui ka limerikke - lühikesi absurdseid luuletusi. Olgugi et NummiPea linnas elab uskumatult palju veidraid tüüpe, siis vaatamata oma veidrustele ja erinevatele iseloomudele mahuvad nad kõik siiski rõõmsasti lähestikku toimetama. Aino Perviku iselaadsetesse lugudesse võib suhtuda ühelt poolt lõbusa muigega, kuid teisalt võib teravama silmaga lugeja raamatus kohatud tegelasi leida igapäevaselt ka enda ümbert.
Priit Põhjala "Onu Mati, loomaarst" on humoorikas ja kohati heas mõttes absurdnegi raamat loomaarst Matist, kes hoolitseb kõikide loomaaia sõraliste, kabjaliste, käpaliste, loivaliste, tiivuliste ja uimeliste eest. Mati teeb oma tööd suure pühendumusega ning just seetõttu võtab seda sageli ka koju kaasa. Pööraste ja naljakate juhtumite varjus, mis Matil seoses oma töö ja hoolealustega ette tuleb, on Priit Põhjala oskuslikult ja väga tänuväärselt püüdnud noort lugejate loomi, nende harjumusi ja elustiili puudutavate teadmistega varustada.
Anti Saare Pärdi lugude sari: "Pärt ja ploomid", "Seisa siin, Pärt", "Pärt ja viimane koogitükk". Teinekord võivad igapäevased asjad tohutult keerulised tunduda, eriti siis, kui oled veel üsna väike. Anti Saar on elanud oskuslikult sisse väikese Pärdi hingeellu ning kirjeldab poisi hirme ja ootusi, mis kindlasti äratab noores lugejas äratundmist ja mis võiks täiskasvanuile jälle meenutada, kuidas ka pealtnäha väikesed asjad on lastele väga tähtsad. Sest olgem ausad - kes meist poleks tundnud end poes järjekorda hoides just nagu Pärt, või ahvatlust viimast ploomi ära süüa?
2018
Laureaat:
KADRI HINRIKUS "KATARIINA JA HERNED"
Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja herned“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Kui haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.
Auhinna võitnud „Katariina ja herned“ kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad on üle pea hõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.
Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov
Nominendid:
Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.
Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus, peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.
Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.
Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.
2017
Laureaat:
REELI REINAUS "KUIDAS MU ISA ENDALE UUE NAISE SAI"
Auhinna võitnud „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ on žürii hinnangul kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida. Kogu naiseotsimise lugu on kirjutatud kenas ja korralikus emakeeles, rahulikult ja asjalikul toonil. Tegemist on optimistliku ja sooja looga, mis ütleb, et igaühe jaoks on kuskil keegi, tarvis on vaid uskuda, otsida ja see õige üles leida.
Žürii soovitab raamatut nii väikestele kui ka suurematele lugejatele, sest raamatut on kerge lugeda, peatükid on varustatud täpsete pealkirjadega, mis tekitavad huvi edasi lugeda ja annavad mõnusa eelhäälestuse. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Maarja-Liisa Plats.
Nominendid:
Tartu linn annab kolmandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2016. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Esimese Lapsepõlve auhinna sai kahe aasta eest Kairi Look, teise aasta tagasi Andrus Kivirähk ja kolmas laureaat selgub 22. aprillil.
Viieliikmeline žürii, mida juhtis luuletaja Contra, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Kätlin Kaldmaa „ Halb tüdruk on jumala hea olla“, Kadri Lepp „Poiss, kes tahtis põgeneda“, Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Aino Pervik „Hädaoru kuningas“ ja Reeli Reinaus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.
Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid: Contra (esimees), Riina Pauklin, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.
Contra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga head raamatud. Aga muhedate, samas tõsiste ja pingeliste vaidluste läbi leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.
Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad.
Kadri Lepa põnevas raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev) saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samas on koguaeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi.
Kairi Look on meister lustakuse peale. Tema „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaadates ellu.
Aino Perviku „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.
Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (Tänapäev) on kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida.
Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning antakse üle raamatu ja roosi päeva eel, 22. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Auhinna üleandmine on osa kirjandusfestivali Prima Vista raamatu ja roosi päeva programmist.
2016
Auhinna võitis Andrus Kivirähk raamatuga “Oskar ja asjad”.
„Oskar ja asjad“ köitis žürii tähelepanu ennekõike rohkete tõlgendusvõimalustega. Põnev, novellidest koosnev jutustus on kui sibul, mille üha uued kihid avanevad lugedes üksteise järel. Esmasele reaalsuse tasandile lisandub Oskari fantaasiatasand, meenutused minevikust ja paralleelid erinevate kirjandusteostega. Žürii hinnangul on see kaasaegne ja kaasahaarav lugu, mis võlub lugejat esimestest ridadest kuni viimasteni välja. Raamatu tekst sunnib enda ümber tähelepanelikult ringi vaatama ning ümbritsevale mõtlema. Jutustamise tempo arvestab igati noorte lugejatega. Žürii arvates on raamatu suurimaks väärtuseks erinevate põlvkondade ühendamine. Teoses tõstatatakse küll keerukaid probleeme, kuid sellele vaatamata on suudetud säilitada lõbus ja optimistlik toon, mis suudab köita igas vanuses lugejat – lastest vanavanemateni. Peabki ju üks hea lasteraamat olema paeluv ka täiskasvanutele, et nad tahaksid seda oma lastele ette lugeda.
Nominendid:
Tartu lastekirjanduse auhinna tänavused kandidaadid on selgunud. Viieliikmeline žürii, mida juhtis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, valis auhinna kandidaatideks järgmised teosed autorid ja teosed: Aino Pervik „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“, Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad“, Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing“, Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ ning Ilmar Tomusk „Rasmuse vuntsid“.
Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid Jaanika Palm (esimees), Mika Keränen, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Annika Haga mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, temaga arvestav ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.
Žürii leidis, et Aino Perviku raamatust „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ (kirjastus Tänapäev) kumab läbi elutarkus, armastus ja hoolimine. Ilma oma arvamust peale surumata jagab kirjanik väärtuslikke tarkuseteri. Esile tõsteti ka kirjaniku meisterlikku sõnakasutust ja rikkalikku, kuid siiski lapse vanust arvestavat sõnavara.
Andrus Kivirähki raamatu „Oskar ja asjad“ (kirjastus Film Distribution OÜ) juures jäi žüriile silma võluvalt segatud fantaasia ja reaalsus, huumor ja nukrus, põnevus ja lüürilisemad hetked. See on meeliköitev ja mõtlemapanev teos, mis mängib lugeja tunneteskaala laial ulatusel ja sobib lugemiseks nii noortele kui ka pisut vanematele.
Juhani Püttsepa raamatu „Gibraltari laevakoerte ühing“ (Tänapäev) juures hindas žürii teose sobivust erinevatele vanusegruppidele. Raamatul on lihtne ja arusaadav, ilma tarbetute vormimängudeta pealiin, millel mitmeid haaravaid, asjakohaseid kõrvalharusid. Võlus seegi, et omaette tegelase rolli tõuseb teose tegevuspaik, väike tasane puitelamurajooniga ülikoolilinn.
Piret Raua raamatu „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (Tänapäev) juures meeldis žüriile, et vahva, pööraseid tuure üles võtva loo käigus on kirjanikul mahti noorele lugejale ka elu selgitada, olgu selleks siis nähtamatud, tähelepanuta jäänud ja pahandustesse sattunud lapsed või kõigi olendite soov olla kellegi jaoks eriline.
Ilmar Tomuski raamatut „Rasmuse vuntsid“ (kirjastus Tammerraamat) peab žürii üheks kirjaniku tugevamaks teoseks, milles vaimuka sõnastuse, värske teemakäsitluse ja väikese tarkusetera kõrval ei unustata ära teose peamist adressaati, väikelast.
Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Kogu maailmas tähistatav raamatu ja roosi päev saab Tartus teoks kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusena.
2015
Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look. Kairi Look (sünd 1983) andis väikestele lugejatele endast teada 2012. aastal raamatuga "Leemuripoeg Ville teeb sääred". Eriliselt edukaks osutus noorele autorile 2014. aasta: raamat "Lennujaama lutikad ei anna alla" võitis lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" ja oli nomineeritud Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinnale ning tema seni kolmas raamat "Peeter, sõpradele Peetrike" sai nüüd tartlaste tunnustuse. Žürii tõi esile, et lapsepõlve auhinna võiduteos on lõbus ja krutskilik lugu, mis puhub elu sisse paarile pealtnäha tavalisele lasteaiapäevale. Raamatus tegutsevad nii ühiskonnas kui ka lastekirjanduses harvemini ette juhtuvad tegelased nagu üksikisa ja meessoost lasteaiakasvataja, kuid see mõjub loomulikult. Raamatus on piisavalt põnevust, ettearvamatust ja ruumi edasi mõelda, mis kõik veel juhtuda võib. "Peeter, sõpradele Peetrike" on žürii arvates mõnus nii ettelugemiseks kui ka omaette veerimiseks. 2014. a ilmunud lastekirjanduses tõuseb teos esile oma tervikliku ja tempoka jutustuse poolest. Elina Sildre elurõõmsad illustratsioonid on raamatu jutustamislaadiga kenasti kooskõlas.
Tartu linn annab tänavu esmakordselt välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks eelmisel aastal laste- või noorsooraamatu üllitanud autor. Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik ja tõlkija Anti Saar kuulutas auhinna nominentideks järgmised autorid ja teosed: Kairi Look “Peeter, sõpradele Peetrike”, Maris Sööt “Isaga kahekesi”, Juhani Püttsepp “Liulood”, Piret Raud “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” ning Indrek Koff “Koju”.
Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Marika Vares, Hanneleele Kaldmaa, Ädu Neemre (linnaraamatukogu) ja Marge Pärnits (mänguasjamuuseum) valis 2014. a ilmunud teoste hulgast valiti välja viis nominenti. Rangeid valikukriteeriumeid rakendamata püüdis žürii hoolitseda selle eest, et auhinnale esitatavad teosed kannaksid endas muuseumile ja raamatukogule kalleid väärtusi: hoolivus ja tähelepanelikkus, lugejasõbralikkus, mängulisus – ja heas mõttes traditsioonilisus.
Žürii leidis, et Kairi Looki raamat “Peeter, sõpradele Peetrike” ühendab endas meeldivalt jooned, mida mänguasjamuuseumi ja raamatukogu egiidi all väljaantav auhind võiks eeldada: südamlikkus, muinasjutulisus, väike vigur ja muie suunurgas. Maris Söödi “Isaga kahekesi” jäi žüriile silma oma mängulisuse ja fantaasiarikkusega, Juhani Püttsepa “Liulugude” puhul tõsteti esile looduse mitmekesisuse väärtustamist ning haaravust ja põnevust. Piret Raua lühikestest jutukestest koosneva “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” valis žürii nominendiks, sest leidis et tegu on lõbusa, mõtlemapaneva ja mängulise raamatuga meid ümbritsevatest inimestest, mille üldmuljet võimendavad autori enda illustratsioonid. Indrek Koffi “Koju” puhul tõsteti esile sündmusterohket ja ladusalt edenevat lugu, mille elavad ja värvikirevad pildid tekitavad südames sooja tunde. Pikemalt loe siit.
Lapsepõlve auhinna laureaat kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Kogu maailmas tähistatav raamatu ja roosi päev saab Tartus teoks kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusena.
Viimati muudetud 08. aprill 2024