Aleksander Kurtna nimeline auhind

Aleksander Kurtna nimeline auhind antakse näidendite tõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval hooajal. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. Auhinda võib ühele ja samale inimesele anda mitu korda. Auhind on asutatud Ülev Aaloe, Paul-Eerik Rummo ja Mati Undi ettepanekul, Teatriliidu juhatuse otsusega 1988. a.

• 2023 Krista Kaer - iiri ja muu ingliskeelse näitekirjanduse paremiku kauaaegne vahendaja, paljude viimistletud tõlgete autor, kes tunneb hästi teoste kultuurikonteksti, tajub originaali huumorit ja keelemängu mõnu, väljendades seda rikkas emakeeles, ning on aastaid olnud teatrite usaldusväärne koostööpartner
  
  
• 2021 Margus Alver – mees nagu orkester. Tõlgib paljudest keeltest, teeb koostööd nii autorite kui teatritega, sukeldub kultuurikonteksti ja detailidesse ning annab neist teatripraktikutele küllusliku ülevaate. Viimasel kahel aastal esietendunud tõlgetest on kõige tähelepanuväärsem Stefano Massini mahukas dramaatiline proosapoeem „Lehman Brothers“.
  
  
• 2019 Toomas Kall - kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muuhulgas Gogoli „Revidendi“, Erdmani „Enesetapja“, Tšehhovi „Pianoola“, Turgenevi „Isad ja pojad“, Ostrovski „Metsa“ ja Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“
  
  
• 2017 Kalle Hein - viljakas väärtdramaturgia vahendaja ning ladusa ja mahlaka keelega tõlkija, kes on eestindanud tekste inglise, saksa ja rootsi keelest. Aastatel 2015–2016 jõudsid tema tõlkes lavale Tom Stoppardi „Põhiküsimus“, Richard Beani „Üks mees, kaks bossi“ ja Staffan Göthe „Veebruariöö“.
  
  
• 2015 Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo -- Henrik Ibseni värssdraama „Brand“ tõlke eest, mis on Eesti suurimaid klassikalisi kultuuritegusid Dante „Jumaliku komöödia“ tõlkimise järel. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt  lavaküpsena.
  
  
• 2013 Anne Lill -- antiigitõlke traditsiooni õnnestunud elustamise ja Euripidese "Iphigeneia Aulises" tõlke eest teatrile No99.
  
  
• 2011 Ülev Aaloe -- mastaapse tõlketegevuse ja põhjamaise maailmanägemise järjekindla vahendamise eest.
  
  
• 2010 Maia Soorm -- Eesti Draamateatri tõlk ja tõlkija, kes on kolme aastakümne jooksul tõlkinud vene keelde arvukalt eesti algupärandeid ja lugenud igaõhtuse põhitööna venekeelset sünkroontõlget kunstiliselt nauditavalt, tempos ja toonis, mida kirjaliku teksti kõrval dikteerivad lavastuse ja näitleja omapära.
  
  
• 2009 Margus Alver -- põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. 2008. aastal jõudsid tema tõlkes lavale Jordi Galcerani „Grönholmi meetod”, Éric-Emmanuel Schmitti „Oskar ja Roosa Daam”, Yasmina Reza „Tapatöö jumal”, Andrzej Saramonowiczi „Testosteroon” ja Gerald Sibleyras` „Grafiti”.
  
  
• 2008 Maimu Berg -- soome näitekirjanduse (sealhulgas 2007. aastal lavale jõudnud Lea Klemola „Kokkola” ja Reko Lundani „Teil ei olnud nimesid”) radikaalse ja loomingulise tõlkimise eest.
  
  
• 2007 Peeter Sauter – kestev ja keeletundlik tõlketegevus, sealhulgas 2006. a. lavale jõudnud A. Milleri “Müügimehe surm” tõlge.
  
  
• 2006 Peeter Volkonski – pikaajaline ja pühendunud tõlketöö, sisaldab ka 2005. a. lavale jõudnud W. Shakespeare’i “Othello” ja “Nagu teile meeldib” kaastõlkeid.
  
  
• 2005 Martin Algus – maailma uudisdramaturgia jälgimine ja vahendamine; mitmest keelest tõlkimine; ladusad, teatritundlikud näidenditõlked, millest 2004. a. jõudsid lavale: V. ja O. Presnjakovi “Terrorism”, B. Frieli “Jalta mäng” (Ugalas); F. X. Kroetzi “Inimene Meier” (“Tavalised inimesed 2”, Rakvere Teatris).
  
  
• 2004 Anne Lange – järjepidevalt mitmekülgne looming ja 2003. a. lavale jõudnud näidendid: J. Cartwrighti “Vaikse hääle tõus ja langus”, G. Burke’i “Gagarini puiestee”.
  
  
• 2003 Anu Lamp – 2002. a. esietendunud näidendid: D. Auburni “Tõestus”, M. Frayni “Kopenhaagen” ja D. Storey “Pühapäev” ning senine kõrgetasemeline mahukas tõlkelooming.
  
  
• 2002 Tõnu Oja, Villu Kangur – C.-M. Schönbergi ja A. Boublili muusikali “Hüljatud” libreto (2001), arvestades ka tandemi varasemaid muusikalitõlkeid.
  
  
• 2001 Hannes Villemson – viljakas tõlketegevus, kuhu mahuvad nii maailmaklassika uustõlked kui ka muusikalide ja operettide ladusad eestindused inglise, prantsuse ja saksa keelest. Esile tõsteti 2000. a. Endlas lavale jõudnud V. Hugo “Hernani”.
  
  
• 2000 Mati Unt – viimase aja üks olulisimaid teatriraamatuid, E. Barba “Paberlaevuke”, ja klassikaliste näidendite (S. Becketti “Lõppmäng”, W. Shakespeare’i “Hamlet”, P. Corneille’ “Illusioon”, F. Grillparzeri “Esiema needus”) isikupärased tõlked.
  
  
• 1999 Erkki Sivonen – T. Stoppardi “Armastuse leiutajad” (1998) ning anglo-ameerika dramaturgia viljakas ja kvaliteetne tõlkimine eelnevatel aastatel (F. O’Brieni “Kolmas politseinik”, P. Ridley “Maailmakõiksuse kiireim kell”).
  
  
• 1998 Arvo Alas – Põhjamaade dramaturgia meisterlik tõlkimine ja viljakas vahendamine: E. Jenseni “Järgmisel aastal on õlu parem”, L. Holbergi “Mäeotsa Jeppe ehk Mats mõisahärraks”.
  
  
• 1997 Anne Lange – T.-S. Elioti “Mõrv katedraalis”, J. B. Priestley “Ma olen siin varem olnud”, W. Shakespeare’i “Kuningas Lear”, A. Milleri “Vaade sillalt”, E. J. Dunsay “Jumalate naer”, T. Kushneri “Inglid Ameerikas”.
  
  
• 1996 Kulno Süvalep – J. Massenet’ ooperi “Don Quijote” ja P. Abrahámi opereti “Viktoria ja tema husaar” libretod ning kauaaegne tegevus muusikateatritele tõlkimisel.
  
  
• 1995 Häidi Kolle – kauaaegne ja viljakas prantsuse dramaturgia tõlkimine (J. Anouilh, J. Cocteau, E. Ionesco, P. Merimée).
  
  
• 1994 Hendrik Lindepuu – poola dramaturgia tutvustamine ja tõlkimine. Esile tõsteti 1993. aastal etendunud T. Roýewiczi “Valge abielu”.
  
  
• 1993 Anu Lamp – L. Gersche’i “Liblikad on vabad”, H. Pinteri “Kojutulek”, W. Saroyani “Mu süda on mägedes”.
  
  
• 1992 Ülev Aaloe – pikaajaline produktiivne tõlketegevus, eriti 1991. a. looming: J. Bargumi ja B. Ahlforsi “Kas Kongos on tiigreid?”, Z. Topeliuse “Printsess Nobekeel”, M. Garpe “Juliale”, P. O. Enquisti “Ilvese tund”.
  
  
• 1991 Jaak Rähesoo – 1990. a. lavastatud: T. Powersi “Mustad prillid” ja T. Williamsi “Kass tulisel pekk-katusel” (Ugalas) ning T. Williamsi “Orpheus allilmas” (Endlas).
  
  
• 1990 Mihkel Mutt – T. Stoppardi “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.
  
  
• 1989 Ott Ojamaa – J. Genet’ “Palkon” ja “Toatüdrukud” ning kogu varasem tõlkelooming.
  
  
• 1988 Edvin Hiedel – K. Szakonyi “Täiskuu” ja Ungari dramaturgia varasem vahendamine.

Viimati muudetud 25. juulil 2023