URVE LIPPUS

Urve Lippus (1950-2015) oli eesti muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.

Urve Lippus töötas 1975–2000 Keele ja Kirjanduse Instituudis. Alates 1976. aastast on ta töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, alguses tunnitasulise ja erakorralise õppejõuna, siis dotsendi ja professorina, olnud muusikaajaloo kateedri ja muusikateaduse osakonna juhataja.

90-ndate aastate alguses töötas Urve Lippus uurijana Pennsylvania ülikoolis ning 1995. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktoriväitekirja.

Tema toimetatuna on ilmunud suurem osa muusikaakadeemia teadusväljaannetest. 2009. aastal asutas ta muusikateaduse aastaraamatu Res Musica ja oli selle kuue aastakäigu peatoimetajaks. Urve Lippus oli ka Eesti muusikateaduse seltsi alusepanija ja selle tegevussuundade väljatöötaja.

Tema kui organiseerija kõige tähtsamaks saavutuseks on tänapäevase muusikateaduse eriala ülesehitamine nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Selle eest pälvis Lippus 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali preemia.

Teaduslikus uurimistöös iseloomustas Urve Lippust mitmekülgsus ja lai haare. Teda köitis eriti Veljo Tormise looming ja selle seosed läänemeresoome rahvalauluga. 1990. aastate lõpus, kui Tormis oli pidanud aasta jooksul Tartu ülikoolis vabade kunstide professorina seeria loenguid, koostas Lippus koostöös heliloojaga raamatu „Lauldud sõna” http://www.ester.ee/record=b1414589*est, mis ilmus 2000. aastal ja pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Tegemist on seni kõige põhjalikuma Tormise loomingu käsitlusega. Silmapaistvaks teaduslikuks saavutuseks tuleb pidada 1939. aastast pärit eesti muusika helisalvestiste väljaandmise ettevalmistamist ja 12 CD avaldamist koos mahuka artiklikogumikuga 2009. aastal.

Palju energiat kulutas Urve Lippus eesti muusika ajaloo koostamise ettevalmistustele, millest annab tunnistust Eesti Muusikaloo Toimetiste üheksa numbri toimetamine ja kaasautorsus. Tema juhendamisel on valminud hulk bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid eri valdkondades.

Teda näeb koos õde Kariniga laulmas ringvaates „Nõukogude Eesti” nr 4, 7/7 (1974)