URMAS PETTI

Urmas Petti (1965–2016) oli eesti vaimulik ja teoloog.

Ta lõpetas 1989. a Tallinna 1. Kaugõppekeskkooli ja jõudis enne usuteaduskonda astumist õppida Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Nooruspõlvest pärit muusikaarmastust kandis ta endas ka kogu ülejäänud elu.

Urmas Petti kuulus taasiseseisvunud Eesti usuteadlaste esimesse põlvkonda, kes alustasid oma teoloogiaõpinguid 1991. aastal taasavatud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1995. aastal lõpetas ta usuteaduskonna esimese lennu. Juba üliõpilaspõlvest alates köitis teda uurimisteemana luterliku reformatsiooni ajalugu ja luterlik teoloogia. Sel teemal kaitses ta usuteaduskonnas 1997. aastal teadusmagistritöö ja asus seejärel õppima doktorantuuri Baseli ülikooli Šveitsis, mille lõpetas doctor theologiae kraadiga 1999. aastal.

Naasnud 1999. aastal Eestisse, otsustas ta end siduda teaduskonnaga, kus oli õppinud. Esialgu töötas ta usuteaduskonnas ajaloolise usuteaduse (kirikuloo) lektorina ja alates 2001. aastast kirikuloo dotsendina. See ei jäänud aga tema ainsaks ametiks. Järgides vana traditsiooni, mille kohaselt täitis ülikooli koguduse vaimulikuametit mõni usuteaduskonna õppejõududest, asus ta alguses jutlustaja, seejärel diakoni ja alates 2001. aastast õpetajana tööle Tartu Ülikooli-Jaani koguduses. Need kaks ametit suutis ta ühendada nii, et ühte ilma teiseta tema puhul hästi ette ei kujutanudki.

Usuteaduskonna kiriku ja teoloogia ajaloo õppejõuna lisandus tema uurimisteemade hulka ka teaduskonna enda mineviku, eriti kuulsa 19. sajandi uurimine, mil Euroopa luterliku teoloogia üks keskusi asus just Tartus. Lisaks arvukatele teadustöödele jääb monumentaalsena ajalukku tema koostatud ja toimetatud Lutheri kirjutiste kogutud väljaanne, mis on esimene eesti keeles ilmunud Lutheri teoste tõlge: Martin Luther. „Valitud tööd”, 2012 http://www.ester.ee/record=b2908279*est