MIKK SARV

Mikk Sarv (1951-2018) oli eesti rahvaluule uurija, maaelu aktivist ja koolitaja. Ta on õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat, Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsandust ja lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduse magistrikraadiga 2012.

Fotol on Mikk Sarv koos Inna Feldbachiga. Foto on seotud rohkem „Helleroga”, aga ajaperiood on sama.

Mikk Sarv oli regilaulu propageerija ja üks regilauluansambli „Hellero” asutajaid.

Ta on olnud Nukuteatri ja Ugala muusikaala juhataja, Viljandi kultuurikooli rahvapärimuse õpetaja, Pirgu Arenduskeskuse projektijuht, töötanud mitmete looduse ja haridusega seotud, sh rahvusvaheliste, projektide juures koordinaatori või eksperdina ning pikka aega Rapla asemaavanema ja arendusnõunikuna.

Mikk Sarv on kirjutanud muusika Rein Marani loodusfilmidele „Üheksavägised”, „Otsi looduses liitlast”, „Laanetaguse suvi”, „Euroopa naarits”, „Varjuelu”, „Sookured”, „Nõialoom” ja „Tavaline rästik”. Ta on teinud raadio- ja telesaateid põlisrahvastest, loodusest ning rahvamuusikast. Ta on tõlkinud mõned raamatud tervendamise, šamanismi ning õuesõppe teemadel.

Paljude organisatsioonide, sh ELS ja EKS, liige.

Pälvinud 2001. aastal Valgetähe medaliklassi teenetemärgi.

Mikk Sarv võttis esimesena kasutusele eestikeelsed mõisted „õuesõpe” (inglise outdoor learning vastena) ja „elurikkus” (biodiversity vastena) 2005. aastal, „mõnus minek” (sustainable development vastena) 2005. aastal, „õhinapõhine” 2010. aastal ja sõna „räst” diagonaalristi ehk andrease risti ehk saltiiri vastena 2013. aastal.