Neljaliikmeline žürii, mida juhtis 2020. aasta auhinna laureaat Tuul Sepp, valis kandideerima järgmised autorid ja teosed: Kadri Hinrikuse „Elevant“, Riho Undi „Siniste vagunitega rong“, Indrek Koffi „Kuhu lapsed said“, Reeli Reinausi „Rahel, Anders ja ajaaugud“ ning Kersti Kivirüüti „Mina, Raimo. 5. klass“. Nende viie seast selgub ka laureaat.
Tuul Sepa sõnul oli selleaastane laste- ja noorteraamatute üldine tase tugev ning palju samavõrra häid raamatuid jäi nominentide hulgast välja. Žürii arvamuse koondas ta esiletõstetud raamatute lühitutvustusse.

Kadri Hinrikus „Elevant” (Tammerraamat)
Lummava kaanekujundusega, soe ja positiivne raamat, kaasaegne “Kadri“. Autor on osanud lihtsal moel kirjutada rasketest asjadest: armastusest, koolikiusamisest, hirmudest, märkamisest ja mittemärkamisest.

Riho Unt „Siniste vagunitega rong” (Menu Meedia)
Hästi struktureeritud ja detailideni läbi mõeldud raamat, mille sündmustik on filmilikult tempokas ja täiesti ettearvamatu! Erilise kujundusega humoorikas raamat sobib nautimiseks nii lastele kui ka suurtele. Põneva lisanüansi annab tegevuse paigutamine 1960. aastatesse.

Indrek Koff „Kuhu lapsed said?” (Härra Tee ja Proua Kohvi)
Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda  ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.

Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud” (RonkRonk)
Ladus, hästi liikuv, huvitav fantaasiaraamat, mis teenib lisapunkte silmajääva põneva ja originaalse kujunduse poolest. Sobib vanuserühmale “lastekate” ja “noortekate” lugejate vahel, mis on eesti lastekirjanduses olnud hõredalt kaetud.

Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass” (Tänapäev)
Raamat täidab üht suurt lünka kirjanduses, kus sihtgrupiks on u 10–13 aastased poisid (aga miks mitte ka tüdrukud!). Lugu on hoogne ja usutav. Tähelepanu pööratakse olulisele probleemile – täiskasvanutele, kes ei oska laste muredega empaatiliselt tegeleda ja kasutavad oma jõupositsiooni nende allasurumiseks, andes nii ka lastele “eeskuju” probleemide jõuga lahendamiseks.

Lapsepõlve auhinna žüriisse kuulusid lisaks Tuul Sepale veel Marge Pärnits mänguasjamuuseumist, Reesi Pikk linnaraamatukogust ja endine õpetaja Riina Belov Luunja raamatukogust. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles ning tekst, illustratsioonid ja kujundus moodustaksid ühtse terviku.