Raamatukogu külastas 2019. aastal 31 540 lugejat, seda on pisut rohkem kui aasta tagasi. Traditsiooniliste statistiliste näitajate osas mingit pööret ei toimunud, nagu juba viimased seitse-kaheksa aastat, oli külastuste ja laenutuste arv väikeses languses.
Raamatukogu külastati reaalselt üle 547 000 korra (langus 1%), pea teist sama palju kogunes virtuaalseid külastusi. Reaalsete ja virtuaalsete külastuste koguarvust moodustavad viimased ligi 49%. Laenutuste arv küündis 1,06 miljonini, mis on siiski 3,6% vähem kui eelmisel aastal. Suurimat langust, 7.2 % näitas perioodikalaenutus. Rõõmu teeb aga see, et lastekirjanduse laenutuste arv tõusis 5%.

Raamatukogu teenindusjuhi Merike Karolini sõnul on ajakirjandusväljaannete laenutuse langus loomulik, sest suur osa perioodikast on veebis kättesaadav, paljud eelistavad ka kohapeal lugeda. Teda teeb aga murelikuks raamaturinglust (ühtlasi ka laenutuste arvu) mõjutav suur järjekordade arv, mis on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 12%. Nii näiteks ootab praegu Piret Kooli raamatut ”Raivo Järvi, kõike muud kui kukupai” 135 lugejat ja Eia Uusi raamatut “Tüdrukune” 75 lugejat.

Raamatukogud on pidevas muutumises, püüdes üha rohkem olla kogukonna-, koolitus- ja kultuurikeskused. Raamatukogust saab laenata pille ja seemneid, siin saab kasutada õmblusmasinaid, 3D printereid ja 3D pliiatseid. Eelmisel aastal tegutses raamatukogu juures seitse huviringi. Üha olulisemaks muutuvad kirjandust ja teadmisi populariseerivad üritused, erinevad koolitused ja tegevus virtuaalsfääris. Raamatukogu populaarseimad veebiportaalid on lastekirjanduse andmebaas Arkaadia ja Tartu teemalist ilukirjandust kaardistav Teele (Tartu ilukirjanduses). Umbes kümnekonnast blogist on endiselt kõige loetavamad Luuleleid (ca 92 000 külastust) ja Lugemissoovitused (36 000 külastust).

2019. aastal korraldati raamatukogus 559 üritust ja 378 koolitust, kokku 938 erinevat sündmust, milles osales üle 20 000 inimese, vaatamiseks oli väljas 98 suuremat või väiksemat näitust. Sündmustest 1/3 korraldati noortele ja täiskasvanutele ning 2/3 lastele, igal nädalal leidis aset ca 14 sündmust. Sündmuste arv kasvas ligi 200 võrra ja kogu see kasv tuli lastele korraldatud sündmuste arvelt. Selle taustal pole ka imestada, et kasvavad just lastekirjanduse laenutused. Kindlasti on positiivse suuna taga UNESCO kirjanduslinna egiidi all toimuvad tegevused: kõigile 1. klassi lastele lugejapileti üleandmine, Tartu lastekirjanduse auhinna laureaadi raamatu kinkimine vanuselt sobiva klassi õpilastele, Tartu lastekirjanduse festival.

Aasta alguses vaadati üle lugejate eelistused, koostati laenutuste edetabelid ja riputati välja kodulehe kirjandusveebi. Koolikirjandus moodustab endiselt märgatava osa ilukirjanduse edetabelites, Kõige rohkem laenutati J. D. Salingeri romaani “Kuristik rukkis” (464 korda), W. Shakespeare’i “Hamletit” (429) ning A. Kivirähki “Rehepappi” (390). Kui koolikirjandus kõrvale jätta, siis jõudis edetabelis kõige kõrgemale V. Afanasjevi “Serafima ja Bogdan” 342 laenutusega, järgnes T. Õnnepalu “Pariis”. Populaarsed olid ka M. Kadastiku “Presidendi vastuvõtt”, A. Hvostovi “Kirjad Maarale” ja S. Anniko “Rusikad”. Lugejad pole kaotanud huvi Petrone Prindi “Minu…” sarja raamatute ja Katrin Pautsi kriminullide vastu. Tõlkekirjanduse puhul pääsevad koolikirjanduse kõrval edetabeli ülemisse otsa kahjuks ainult ajaviitekirjandus ja kriminullid. Teadmiskirjanduse kõige loetavamad autorid olid Vahur Kersna, Michelle Obama ja Jesper Parve. Luuleraamatutest oli lugejate konkurentsitu lemmik Kristiina Ehini “Aga armastusel on metsalinnu süda”.
Laenutuse edetabeleid saab vaadata siit:
https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid

Täiendav info: Merike Karolin, teenindusjuht tel 736 1396, Linda Jahilo avalikkussuhete juht, tel 736 1374