Hendrik Lindepuu sündis 11. novembril 1958. aastal Mõisakülas ning enne kutsumuse leidmist tõlkijana ja vabakutselise tee valimist töötas mitmetel ametikohtadel, sealhulgas Viljandi tuletõrjes ja Helsingi raamatukogudes. Lindepuu, kes on ka ise näidendeid kirjutanud, alustas tõlketegevust 1980. aastate lõpus teatrite jaoks näitekirjandust vahendades. Esimene lavaletulnud näidend oli Ireneusz Iredyński “Hüvasti, Juudas” 1988. aastal Rakvere teatris. Draamakirjandusele on tõlkija truuks jäänud aastakümneteks, eestindades poola näitekirjanduse suurkujude Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrožeki jt loomingut. Juubilar on tõlkinud Poola nobelisti Wisława Szymborska luulet ning ikka ja jälle on tagasi pöördunud 1980. a. nobelisti Czesław Miłoszi loomingu juurde. Miłoszi kõrval on tõlkija teine suur lemmik filosoof ja publitsist Leszek Kołakowski. Viimasel paaril aastal on tõlkija pühendunud Sławomir Mrožeki “Valitud teoste” väljaandmisele. Klassiku staatuses kirjanike kõrval on Lindepuu eesti lugeja ette toonud ka põnevaid kaasaegseid autoreid, nagu näiteks tänavu Man Bookeri tõlketeose auhinnaga pärjatud Olga Tokarczuki kolm raamatut või Marcin Świetlicki meistri-triloogia. Omaette rea moodustavad poola kirjanduse reisireportaaži traditsiooni jätkajate Marius Szczygieli (“Gottland”), Margo Rejmeri (“Bukarest. Tolm ja veri”), Witold Szabłowski (“Mõrtsukas aprikooside linnast”) ja Natasza Goerke (“Seal”) teoste eestindused. 2003. aastal ilmus Hendrik Lindepuu Kirjastuse esimene väljaanne, tänaseks on neid kogunenud juba üle neljakümne. Ilmunud teosed peegeldavad kahtlemata ka kirjastajast tõlkija isiklikku maitset, aga nende kirjanduslikus väärtuses pole põhjust kahelda – juhuslikud ja keskpärased teosed Lindepuu valikusse ei kuulu. Hendrik Lindepuu Poola kultuuri vahendaja roll ei piirdu tõlkimise ja kirjastamisega. Kirjandusfestivali Prima Vista partnerina on ta festivalile toonud kuus poola kirjanikku – Olga Tokarczuki, Bronka Nowicka ja eelpool nimetatud neli reisireportaažide autorit. Ajakirjanduse veergudel on ta kirjutanud Poola filmikunstist ja sõna saanud ka poliitikasaadetes. Poola-Eesti kultuurisilla ehitajat on tunnustatud paljude auhindadega, nende seas Poola Vabariigi Kuldse Teeneteristiga 2005. aastal, Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga 2009. aastal ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga loominguliste saavutuste eest 2014. aastal. Täiendav info: Linda Jahilo, avalikkussuhete juht, 7361374.