Festivali esimesel päeval, 7. mail esineva rootsi kirjaniku Lena Anderssoniga on eesti lugeja saanud tutvuda Põhjamaade romaani sarjas ilmunud teoste „Omavoli“ ja „Isiklikult vastutamata“ vahendusel. Need raamatud Ester Nilssoni õnnetust armastusest käsitlevad igavesi küsimusi, mis inimest alati kõnetavad. Kodumaal ka sõnaka ja kompromissitu kolumnistina tuntud kirjanik ise peab oma loomingu suurimaks väärtuseks heaoluühiskonna inimese iseloomukirjeldust. Soome kirjanduse tänavune saadik on õpetaja ametit pidav Tommi Kinnunen, kelle romaanid „Nelja tee rist“ ja „Peraküla“ said Soomes tõeliste menukitena nii lugejate kui kriitikute lemmikuks ning on tõlgitud ka eesti keelde. Kirjaniku enda arvates mõjutavad tema romaanid ilmselt õrnahingelisemate lugejate tundeid, on ülepakutult dramaatilised ja piinavalt kirjeldavad. Saksa kirjandust esindab festivalil prosaist, luuletaja ja tõlkija Mirko Bonné, kelle kolm viimast romaani on valitud oma ilmumisaasta parimate saksakeelsete romaanide hulka. 8. mail tutvustab Bonné ennekõike värsket romaani „Heledam kui päev“ („Lichter als der Tag“). See on poeetiline ja melanhoolne romaan sõprusest ja armastusest, reetmisest ja valust, valgusest ja impressionistlikust maalikunstist. Seni veel tõlkimata teosest ilmub katkend Akadeemia maikuu numbris. Austriast Innsbruckist sõidab festivalile õuduslugude autor Christian Kössler. TÜ germanistika üliõpilased tegid tema jubejutte eestindades mitu kuud tööd ja tulemust saab kuulda 9. mail ning lugeda maikuu Müürilehest. Kössleri õuduslugudele lisavad vürtsi kohalik koloriit ja must huumor, enamasti ongi lugude aluseks vanad legendid, mida autor kirjanduslikult töötleb ja tänapäevasesse konteksti paigutab. Esmakordselt on festivalikülaliste seas kirjanik Prantsusmaalt. Jean-Philippe Blondeli romaanid põhinevad alati päriselul ja võimaldavad lugejal jutustajaga samastuda. Eesti keelde tõlgitud teose „Pariis 6.41“ tegevus toimub Pariisi poole suunduvas varahommikuses rongis, kus kõrvuti sattuvad istuma kunagised armastajad. Poola kirjanik Natasza Goerke jagab oma elu Hamburgi ja Nepaali vahel. Tema groteskseid ja sürrealistlikke lühijutte on nendes sisalduva iroonia ja musta huumori tõttu võrreldud Daniil Harmsi loominguga. Möödunud aastal ilmunud südamliku Nepaali-raamatuga „Seal“ („Tam“) jätkab Natasza Goerke poola reportaaži- ja reisikirjanduse parimaid traditsioone. Raamatu eestindas Hendrik Lindepuu, esitlus toimub 10. mail. Samal päeval kohtub lugejatega iiri romaanikirjanik Denyse Woods, kes diplomaadi tütrena on palju reisinud ja võõrsil elanud. Araabia kultuurikogemus ja armastus reisimise vastu on leidnud põneva ja eheda väljenduse ka Woodsi eesti keelde tõlgitud romaanis „Öine Innsbrucki rong“. Kahe seljakotiränduri, noormehe ja neiu lugu jutustatakse küll öises Innsbrucki rongis, aga romaani tegevus toimub põhiliselt Sudaanis ja Egiptuses. Väliskülaliste programmile lisaks esitleb linnaraamatukogu festivalil kirjanduslikku teejuhti „Emajõe pääl“, avab ka tänavu kaheks päevaks Pargiraamatukogu ning harukogud kutsuvad gümnasiste kohtuma elavate raamatutega. Tartu Linnaraamatukogu on Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna, Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Kirjanduse Seltsi kõrval üks festivali peakorraldajatest. Rohkem teavet festivalist https://kirjandusfestival.tartu.ee/et/programm Linda Jahilo, avalikkussuhete juht tel 736 1374