Kohaletulnutel on võimalus hankida endale raamat soodushinnaga, milleks on 20 eurot. Sama raamatu esmaesitlus toimus 23. aprillil Tartus Pauluse kirikus ja järgmine oli 1. mail Haapsalus, Läänemaa Ühisgümnaasiumi saalis. Just selle kooli lõpetas Heino Noor 1940. aasta kevadel. Tänavu veebruaris 95-aastasena meie hulgast lahkunud Heino Noore soovil on raamatu esikaane kujundusel kasutatud punast roosi mustal taustal, mis tema enda hinnangul sümboliseerib armastust elu vastu ja võitu sünge mineviku üle. Lisaks Heino Noore enda mälestustele sisaldab 320-leheküljeline kogumik tema sõprade ja kaasteeliste meenutusi ning fotosid ja dokumente. Kõige olulisemateks neist pidas Heino Noor KGB arhiivist leitud ülestunnistusi, mille alusel mõrvati tema vanemad ja ta ise saadeti kaheksaks aastaks Siberisse sunnitöövangilaagrisse. Perekond Noore reetjateks osutusid nende lähedased tuttavad, kelle nimed on raamatus avaldatud. Raamatu koostaja Ago Pärtelpoja sõnul jäi Heino Noor vaatamata erakordselt ränkadele vintsutustele avara hinge ja selge maailmavaatega inimeseks ning alati abivalmis meedikuks. „Läbi kõikide keeruliste aegade jäi ta kindlaks oma veendumustele ja tõestas oma igapäevase tööga, et on ustav Eestile ja nooruses antud skauditõotusele“. Kirjanik, filmitegija ning mäluuurija Imbi Paju sõnas, et peab Heino Noore raamatut äärmiselt huvitavaks ning ainulaadseks. „Autori keelekasutus on sügav, läbi põimunud emotsionaalsest ja akadeemisest tarkusest. Heino Noore mälestused on kingitus inimestele, kes on huvitatud elu mõtestamisest. Selle raamatu ilmumine on suurepärane pärand praegusele põlvkonnale, mõistmaks ühe kunagise noore ja intellegentse mehe loo kaudu seda riiki, millest me jäime kunagi ilma ja mille vabadusest me praegu osa saame.” Arstiteadlane, akadeemik Ain-Elmar Kaasik rõhutas, et on oma teadlase karjääri eduka alguse eest suure tänu võlgu just Heino Noorele. “Mul on hea meel, et olen Maarjamõisa närvikliinikus spetsialistiks kujunenud just koos Heino Noore ja teiste tollaste meedikutega. Doktor Noor oskas paljusid keeli ja tal oli lai üldkultuuriline silmaring, mida tohtritel sageli ei ole, sest kaunite kunstide jaoks ei jää paljudel aega.” Neurokirurg Väino Sinisalu sõnas, et Heino Noor on olnud talle ja ilmselt paljudele noortele kolleegidele oma töösse ja patsientidele pühendunud arsti eeskujuks. “Samas ei olnud ta oma olemuselt kuivik pedant, kes nalja ei mõista. Talle oli omane nö inglaslik absurdimaiguline huumorimeel. Ilmselt on see aidanud toime tulla teda tabanud raskete saatuse löökidega ja säilitada inimliku hoolsuse ja empaatiavõime. Heino Noort võib teenitult pidada kliinilise toksikoloogia pioneeriks Eestis.” Ago Pärtelpoeg, tel. 5029349 ago.partelpoeg@gmail.com