Salongimuusika võidukäik seostub otseselt klaveri ja klaverimängu massilise levikuga alates 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi 1930. aastateni. Vajadus kergekaalulisema repertuaari järele oli suur ja see andis tööd nii heliloojatele kui arvukatele noodikirjastustele. Salongimuusika oli reeglina heakõlaline, ta ei pretendeerinud sisusügavusele ja lähtus romantilisest tundelisusest. Palju helitöid sündis tantsumuusikaks. Kirjastajad pöörasid tähelepanu ka nootide visuaalsele küljele – nende pilkupüüdvusele. Võib öelda, et salongmuusika oli tänase pop- ja meeleolumuusika eelkäija.

Täiendav info: muusikaosakonna juhataja Meery Salu tel 736 1394