2016 Tartu Linnaraamatukogu tagasivaade 2015. aasta tööle
2015. aastal külastas Tartu Linnaraamatukogu keskkogu ja harukogusid ca 1800 inimest päevas ja tunnis laenutati välja 311 raamatut, ajakirja, filmi jms. Laenutusi kogunes aasta jooksul 1,15 miljonit, mis teeb iga tartlase kohta 12 laenutust ja iga raamatukogu lugeja kohta 32 laenutust. Koolikirjanduse kõrval laenutati kõige rohkem Vahur Kersna raamatut „Ei jäta elamata“ (513 laenutust), Mart Normeti raamatut „Minu Tenerife“ (303 laenutust) ja John Greeni romaani „Süü on tähtedel“ (292 laenutust). Nagu aasta tagasi loeti eesti kirjanike teostest kõige rohkem Andrus Kivirähki, Indrek Hargla ja Mart Kadastiku raamatuid. Raamatukogu lugejate ja laenutuste arv mõnevõrra kahanes, külastuste arv pisut tõusis, ürituste arv jäi samaks ning virtuaalkülastuste arv kasvas jõudsalt.
Raamatukogu 35 900 lugejast kasutas raamatukogu teenuseid möödunud aastal ligi 30 000 lugejat ja seda on 2% vähem kui 2014. aastal. Raamatukogu reaalsete külastuste arv (533 949) kasvas 2%, laenutuste koguarv (1, 15 milj) vähenes 3%.
Samas on raamatukogu paljud tegevused suundunud internetti ning raamatukogu saab üha enam kasutada füüsiliselt kohale tulemata (kataloogiotsingud, pikendused, andmebaaside kasutamine, kirjanduse tutvustused ning lugemissoovitused blogides jms). 63 % laenutuste pikendustest tehakse näiteks veebis. Nii võimegi tõdeda, et virtuaalsete ehk veebikülastuste arv aasta-aastalt kasvab. 2015. aastal moodustasid veebikülastused reaalsete ja virtuaalsete külastuste kogusummast juba 52 % (2014.a 41 %).
Virtuaalsete külastuste arv (580 362) kasvas aastaga ligi 19 %. Raamatukoguhoidjad tutvustavad ja soovitavad kirjandust 9 erinevas blogis ja nende külastuste arv kasvas ligi 20%. Kõige populaarsemad blogid on Luuleleid ja Lugemissoovitused, raamatukogus loodud andmebaasidest kasvab jõudsalt portaali Tartu ilukirjanduses ja Lasteluule andmebaasi kasutus. Loomulikult nõuab põneva ja usaldusväärse veebisisu loomine, olgu see siis andmebaaside või blogide tarbeks, üha suurema tüki raamatukoguhoidjate tööajast.
Raamatukogu direktori Asko Tamme sõnul ei ole raamatukogu statistiliste kasutusnäitajate mõningane langus nii suur, et see mingeid eraldi abinõusid vajaks. Tammelinna ja Annelinna harukogu kasutus hoopiski kasvas, laenutused lastele kord kahanevad kord kasvavad, aga tänavu näiteks kasvasid, küll aga on oluliselt vähenenud heliplaatide ja filmide laenutus. Direktori arvates tuleb anda endast parim igapäevases teenindustöös, soovitades raamatuid, koostades väljapanekuid, korraldades kirjandust ja raamatukogu populariseerivaid üritusi. Raamatukogu nö profiil üha laieneb – kõik mis võib inimesi tuua lähemale lugemisele, aktiivsele osalemisele kultuuris, on raamatukoguhoidja töö ja ülesanne.
2015. aastal korraldati raamatukogus 423 üritust ja 142 koolitust, kokku 565 erinevat sündmust - see on sama palju kui aasta tagasi. Sündmustest ca 1/3 korraldati täiskasvanutele ja 2/3 lastele, keskmiselt toimus 10-11 üritust nädalas. Kõige sündmusterohkemad olid aprillikuine raamatukogu sünnipäevanädal, kirjandusfestivali Prima Vista nädal maikuus, vene kirjanduse nädal septembris ja raamatukogupäevad oktoobris. Kord kuus toimusid kirjanduskohvikud eraldi noortele ja täiskasvanutele ning vestlusõhtud kirjastuse Petrone Print autoritega. Lastele toimusid regulaarselt muinasjututunnid ja ettelugemised koerale. Aasta jooksul sai raamatukogus vaadata 114 suuremat või väiksemat näitust: raamatunäituseid ning kunstinäituseid professionaalsete kunstnike näitustest lastetööde väljapankuteni.
Nagu ikka vaadati raamatukogus aasta alguses üle ka lugejate eelistused, st koostati laenutuste edetabelid ja riputati välja kodulehe kirjandusveebi. Sarnaselt eelmiste aastatega moodustab ilukirjanduse laenutuste edetabelites märgatava osa koolikirjandus, lastekirjanduse puhul lausa valdava osa. Eesti kirjanduse edetabelis järgnevad Andrus Kivirähki, Indrek Hargla ja Mart Kadastiku raamatutele Jaan Tätte „Vaikuse hääl“, Mart Sanderi „Litsid“ ja Epp Petrone „Elust kirju“, nende kõrval on esindatud Ira Lemberi, Erik Tohvri ja Helju Petsi ajaviiteromaanid. Jätkuvalt on väga populaarne kirjastuse Petrone Print „Minu…“ sari. Kõige populaarsem luuletaja on kahtlemata Kristiina Ehin – edetabeli eesotsas on tema seitse luuleraamatut alates „Luigeluulinnast“ ja lõpetades „Emapuhkusega“.
Tõlkekirjanduse edetabelis (jättes koolikirjanduse kõrvale) on kõige loetavamad teosed John Greeni „Süü on tähtedel“, E. L. James’i „Viiskümmend halli varjundit“ ja M. C. Beatoni „Prügivedaja surm“. Suure osa tabelist võtavad enda alla Skandinaavia autorite kriminaalromaanid (Nesbǿ, Mankell, Kepler), kadunud ei ole ka noorsooromaanid (Lockhart, Green, Roth), aga uus nimi edetabelis on Jojo Moyes. Teadmiskirjanduse edetabelit juhivad Vahur Kersna raamat „Ei jäta elamata“, Valdur Mikita „Lingvistiline mets“ ja Paavo Kanguri raamat Jaak Joalast. Tabelisse mahub ajalookirjandust, eluloo- ja reisiraamatuid, tervise nõuandeid ja esoteerikat.
Laenutuste edetabeleid saab vaadata siit: http://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid
Täiendav info: direktor Asko Tamme tel 736 1371, avalikkussuhete juht Linda Jahilo
tel 736 1374