2009. aastal külastas linnaraamatukogu üle 31 000 lugeja, seega pea iga kolmas tartlane, kusjuures lugejaks registreerunute arv oli kuue tuhande võrra suuremgi. Laenutusi kogunes aasta jooksul 1,3 miljonit, mis teeb iga Tartu elaniku kohta 13 ja iga lugeja kohta 35 raamatut või muud väljaannet. Linnaraamatukogu lugejate arv kasvas aasta jooksul 3,5% ja laenutuste arv 5,1%. Raamatukogu külastati 617 693 korda ja kodulehte lehitseti 232 473 korda.

Paljudes Eestimaa raamatukogudes algas ilmselt majanduslangusest tingitud aktiivsem raamatukogude kasutamine juba aasta alguses. Tartus võis täheldada laenutuste arvu tõusu alates suvest ja kasv oli harukogudes suurem kui keskkogus. Kuna külastuste arv oluliselt ei tõusnud, siis järelikult laenasid lugejad korraga senisest rohkem raamatuid. Raamatukoguhoidjate tähelepanekute põhjal tundsid lugejad just eesti kirjanduse vastu suuremat huvi kui mõnel eelmisel aastal.

2009. aasta jooksul soetati raamatukokku ligi 20 000 (19780) uut eksemplari trükiseid, heli- ja videosalvestisi ning elektroonilisi teavikuid, mis on 12,4 % vähem kui 2008. aastal. Samas nimetuste arv, st raamatute, heliplaatide, filmide jne valik ei vähenenud. Raamatukogu sai igast nimetusest osta lihtsalt vähem eksemplare ja huvilised peavad lugemisjärge kauem ootama. Hetkel on näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuse“, Justin Petrone „Minu Eesti“ ja õige mitme elulooraamatu lugemisjärjekorras üle saja soovija. 2009. a hangitud eksmplaridest 80% ja nimetustest 59 % oli eesti keeles ning uutest raamatutest 54 % moodustas ilukirjandus.

Eelmisel aastal korraldasid raamatukogutöötajad ligi viissada (495) erinevat üritust ja koolitust ning koostasid üle saja (104) näituse. Kirjanduse tutvustamiseks kasutati lisaks üritustele aktiivselt kodulehe kirjandusveebi, mille lugemissoovituste ja luuleleiu blogil oli kokku külastusi ligi 50 000.

2009. aasta enimloetud raamatud olid Stephenie Meyeri noorsooromaanid „Noorkuu“ ja „Videvik“, mis kogusid üle 500 laenutuse. Edetabeli etteotsa koolikirjanduse vahele jõudsid Sofia Oksaneni „Puhastus“ ning „Stalini lehmad“. Eesti kirjandusest oli endiselt kõige menukam Andrus Kivirähki „Rehepapp“, sellele järgnesid Mihkel Raua „Musta pori näkku“ ja Maire Aunaste „Viis aastat peidus“. Väga menukad olid kirjastuse Petrone Print „Minu…“ sarja raamatud, Olavi Ruitlase „Naine“ ning Leelo Tungla raamatud lapsepõlvest „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“. Kõige populaarsemad luuletajad olid klassikute Juhan Liivi ja Marie Underi kõrval fs, Doris Kareva ning Kristiina Ehin.

2009. aasta laenutuste edetabelid on väljas raamatukogu kodulehe (www.luts.ee) kirjandusveebis.

Täiendav info: arendusjuht Krõõt Kaljusto-Munck tel 736 1396
teenindusjuht Merike Karolin tel 736 1396