Viljakas koolikirjanik Toom Õunapuu on viimasel viiel aastal avaldanud kaks kogumikku emakeeleülesandeid. Oma 65. sünnipäeval astub aga didaktikaprofessor avalikkuse ette sootuks uues rollis - jutukogumiku "Vikerabielu" loojana.
Autor ei pea end ilukirjanikuks, kuigi eelmisel sajandil on temalt ilmunud perioodikas kümmekond laste- ja noorsoojuttu ning eraldi teosena ka pikem noorsoojutustus "Katkestusseis" (1989). Tunduvalt rohkem on autor üllitanud keelemetoodilisi väljaandeid. Omajagu skandaalne jutukogumik „Vikerabielu” on Toom Õunapuu 54. raamat.
"Vikerabielu" (koos fotodega 208 lk) sisaldab 15 ambitsioonitut lugu peaaegu elust enesest. Need valuliselt või piinlikult ausad jutud on minoorse alatooniga pihtimused, kus inimesed, olukorrad ja kohad on asjaosalistele tuttavlikud, dialoogid on autori fantaasia vili, kuna üllatuslõppe on tegelikult juhtunuga võrreldes mõneti atraktiivsemaiks töödeldud. Prototüübid on elanud või elavad meie keskel, võib-olla küll vähem karakteersetena ja teatud sordiini all, mis aga kokkuvõttes ei muuda nende olemust.
"Vikerabielu" jutud on armastusest ja vihkamisest, kus ükskõiksusel ei ole kohta. Halbadena näivad tegelased ei pea nii halvad tegelikult olemagi, võib-olla nad üksnes võitlevad oma isikliku õnne eest kahtlasevõitu vahenditega. Ja headel on sageli lihtsalt vedanud, olgugi et nad seda alati ära teeninud pole.
Täiendav teave: Toom Õunapuu tel 55 697110