Keskkogu ja harukogusid külastas 2023. aastal iga päev umbes 1500 inimest, iga tartlase kohta tehti raamatukogust 10 laenutust ning iga registreerunud lugeja kohta 26 laenutust. 2023. aasta jooksul kasutas raamatukogu teenuseid ligi 31 000 lugejat, kusjuures lugejaks registreerunuid oli ligi 6000 võrra rohkemgi. Lugejate arv kasvas aastaga 2,5%, kasvas ka külastuste arv. Lugejatest veerandi moodustasid lapsed.
2023. aastal sai Tartu kõige külastatavam kultuuriasutus – linnaraamatukogu 110 aastaseks. Kevadel tähistati seda kõnekoosoleku ja kultuuriprogrammiga, akendele seati välinäitus ja anti välja raamat, mille abil Tartuga läbi kirjanduse tuttavamaks saada. Aasta tippsündmuseks tuleb aga lugeda Südalinna kultuurikeskuse võidutöö väljavalimist. 107 esitatud tööst valitud Paabel sobitub hästi raamatukogu soovidega – uus maja peaks valmima 2029. aastaks. Kuid aasta ei olnud läbinisti helge. Kevadel ehmatas tartlasi vanalinnas lahvatanud tulekahju, milles said kannatada ka raamatukogule renditud ruumid. Aasta lõpus tuli aga ümber lülituda kärpekursile ja sulgeda Lubja tänava laenutuspunkt.
„Raamatukogu on jätkuvalt tartlaste seas armastatud koht. Meie kõige noorem lugeja on 2-aastane ja kõige väärikam saab sel aastal 100 aastaseks“ tõdeb raamatukogu direktor Kristina Pai.
Raamatukogu keskkogu ja harukogusid külastati aasta jooksul üle 425 000 korra, umbes sama palju kogunes ka virtuaalkülastusi, seega on külastuste koguarv ca 863 000. Keskkogus käis kõigist lugejatest 48,6 % ja neljas harukogus kokku 51,4 %, mis näitab, et harukogud teevad väga head tööd ja on kohaliku kogukonna seas populaarsed kooskäimise kohad.
Laenutuste arv oli möödunud aastaga sarnane. Rõõmu teeb ka see, et hinnatakse raamatukoguhoidjate loodud virtuaalset sisu: kasvas raamatukogu andmebaaside kasutus (nt Tartu ilukirjanduses, lastekirjanduse baas Arkaadia), kodulehe kirjandusveebi kasutus tõusis 17% ning blogide kasutus 8,5%. Raamatukogu kõige populaarsemad blogid on endiselt Luuleleid ja Lugemissoovitused.
Aasta jooksul tehti raamatukogust ligi 968 000 laenutust, muuhulgas laenutati ka pille ja seemneid. Lugejate huvi värskete väljaannet vastu ei näita kahanemistendentsi, pigem vastupidi. Nii on praegu näiteks Sven Mikseri romaanile „Vareda“ järjekorras üle 180 lugeja, järgnevad Olav Osolini „Part lendab edasi“ u 90 ja Mihkel Muti „Liblikas, kes lendas liiga lähedale“ 84 järjekorda registreerunuga.
2023. aastal kasvas 10% võrra raamatukogus korraldatud sündmuste arv ning osalejate arv suurenes lausa veerandi võrra. Aasta jooksul toimus 902 erinevat üritust või koolitust, millest sai osa üle 33 000 inimese, raamatukogu ruumides võis vaadata nii kunsti, käsitöö kui ka raamatunäitusi. Keskmiselt leidis igal nädalal aset 17 sündmust, neist 2/3 lastele ning 1/3 täiskasvanutele ja noortele. Raamatukogu andis ühe peakorraldajana panuse nii kirjandusfestival Prima Vista kui ka laste- ja noortekirjanduse festivali Luup programmi. Samuti koordineeriti Tartu lastekirjanduse auhinna väljaandmist – üheksandaks laureaadiks sai Ilmar Tomusk.
2024. a. jaanuaris on kokku võetud ka eelmise aasta lugejate eelistused – laenutuste edetabeleid saab näha raamatukogu kirjandusveebis: https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid
Edetabelite tipus püsib 400-500 laenutusega endiselt koolis soovitatav kirjandus – lastel Eno Raua „Kalevipoeg“ ja suurematel Andrus Kivirähki „Rehepapp“. Väljaspool koolikirjandust on kolm kõige populaarsemat eesti autorite teost Lilli Luugi „Kolhoosimiss“ (195 laenutust), Mehis Heinsaare „Kadunud hõim“ (177 laenutust) ja Daniel Vaariku „Vapilõvi“ (171 laenutust). Ilukirjanduse tõlgete seast tõuseb esile Valerie Perrini „Lilledele värsket vett“, teadmiskirjanduse hitid on Eero Epneri „Lembit Ulfsak“ (269 laenutust) ja Jaan Aru „Loovusest ja logelmisest“ (195 laenutust). Kõige populaarsem luuleraamat oli läinud aastal Lauri Räpi „Lihtsate asjade tähtsus“.