Tartu Linnaraamatukogu külastas möödunud aastal iga päev umbes 1500 inimest, iga tartlase kohta tehti 10 laenutust ning iga lugeja kohta kogunes keskmiselt 27 laenutust. Raamatukogu teenuseid kasutas aasta jooksul üle 30 000 lugeja, koduteenindust osutati 65 lugejale. Raamatukogu noorim lugeja on sündinud 2020. aastal ja vanim 1925. aastal.
Raamatukogu keskkogu ja harukogusid külastati 2022. aastal ca 421 000 korda, seda on 6% rohkem kui aasta tagasi, aga pandeemiaeelse, 2019. aasta külastuste arv oli siiski viiendiku võrra suurem. Aasta jooksul raamatukogu kasutanud lugejate arv tõusis 2,5%, aga jäi samuti napilt alla 2019. aasta näitajale. Raamatukogust laenutati möödunud aastal ca 968 000 erinevat väljaannet, muuhulgas laenutati ka pille ja seemneid. Laenutuste arv oli 3,4% väiksem kui 2021. aastal ja üle 8% väiksem kui 2019. aastal.
Jaanuaris tehti raamatukogus kokkuvõtteid 2022. aastast, mis üleriigilise raamatukogude aastana tõstis raamatukogud tavapärasest suurema avalikkuse tähelepanu alla. Osaleti paljudes üle Eestilistes ettevõtmistes: korraldati rahvusvähemuste päeva, pannkoogihommikut, tantsiti raekoja platsil raamatukogude tantsu, õpiti korraldama raamatukogudes võrdset dialoogi jne.
Raamatukogu direktori Kristina Pai sõnul mõjutab laenutuste arvu oluliselt ostetavate raamatute hulk. Kuna raamatu hind on oluliselt tõusnud, siis olemasoleva raha eest saab raamatukogu osta üha vähem raamatuid. Lugejate jaoks on uute raamatute kättesaamine aina keerulisem, sest järjekorrad neile pikenevad. Hetkel on kõige populaarsemad, st kõige pikema järjekorraga raamatud Eero Epneri „Lembit Ulfsak“ (187 inimest järjekorras), Mauri Dorbeki "Ma tahan. Ma suudan. Ma võin" (156) ning Jaan Aru "Loovusest ja logelemisest" (135).
Raamatukogud on pidevas muutumises, üha rohkem on toiminguid, mida saab teha veebis või raamatukokku sisenemata kogu ööpäeva jooksul. Kõik see muudab ka traditsioonilisi arvnäitajaid. Lugeja saab raamatud jätta ukse taha tagastuskasti ja tellida veebi vahendusel Tarka kappi. Keskkogu raamatukapi kaudu tehtud laenutuste arv on lähenemas 1% kõigist laenutustest ja kasvaks jõudsalt, kui kappe oleks rohkem. Viimastel kuudel tuleb Tarka kappi tellitud väljaandeid oodata lausa 4 -7 päeva. 2023. aastal loodame paigutada laenutuskapid harukogude juurde, et muuta teenus veelgi mugavamaks.
Raamatukogu külastustest tervikpildi saamiseks tuleb vaadelda ka virtuaalkülastusi, st raamatukogu kodulehe, blogide, raamatukogus koostatud andmebaaside, raamatukogu YouTube’i lehe jne külastusi. Raamatukogu reaalsete ja virtuaalsete külastuste koguarvust moodustasid virtuaalsed 2022. aastal koguni 56 %. Enne pandeemiat jagunesid reaalsed ja virtuaalsed külastused enam vähem pooleks.
Raamatukoguhoidjate loodud virtuaalsest sisust on endiselt kõige külastatavamad Luuleleiu ja Lugemissoovituste blogi ning lastekirjanduse andmebaas Arkaadia ja Tartu teemalist ilukirjandust kaardistav andmebaas Teele ehk Tartu ilukirjanduses.
Raamatukogude aasta ja kevadel kadunud piirangud andsid hoogu sündmuste korraldamisele. Aasta jooksul korraldati raamatukogus 812 erinevat sündmust või koolitust, milles osales ca 20 000 inimest. Igal nädalal leidis aset umbes 15 sündmust, neist laias laastus 2/3 lastele ja 1/3 täiskasvanutele. Keskmiselt oli igal üritusel 24 osalejat. Võrreldes 2021. aastaga kasvas sündmuste arv ligi 40%, osalejate arv 30% ja jõudis pandeemiaeelse aja tasemini. Kõige populaarsemad olid kohtumisõhtud Mart Juure, Aleksei Turovski, Jaan Aru ja Tõnu Õnnepaluga.
Jaanuaris vaadati raamatukogus üle lugejate eelistused ja koostati laenutuste edetabelid, mis on väljas raamatukogu kodulehe kirjandusveebis https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid
Ilukirjanduse laenutuste edetabelites moodustas koolikirjandus endiselt märgatava osa ja nii koguski kõige rohkem laenutusi Eno Raua „Kalevipoeg“ (509) ning järgnes Andrus Kivirähki „Rehepapp“ (452). Väljaspool koolikirjandust oli 245 laenutusega kõige menukam Tõnu Õnnepalu „Palk“, napilt jäi maha Olav Osolini „Kus lendab part“ (239), palju loeti ka Jaanika Merilo „Minu Ukrainat“. Tõlkekirjanduse puhul pääsesid koolikirjanduse kõrval edetabelisse kriminullid ja ajaviitekirjandus, erandiks võib pidada Kristina Sabaliauskaité „Peetri keisrinnat“. Teemakirjanduses on menukad suhtelood ning rikkaks saamise ja investeerimise õpikud. Tabeli tipus oli ka Maarja Unduski „Ellen Niit“, Liina Pihlaku mälestuste raamat „Elu puu“ ning Jaan Aru raamatud. Väljaspool koolikirjandust oli kõige populaarsem luulekogu Martin Alguse „Paranemine“.
Täiendav info: direktor Kristina Pai tel 736 1371