2004. aastal kasutas linnaraamatukogu keskkogu ja harukogude teenuseid ca 36 000 lugejat. Umbes sama palju oli raamatukogu kasutajaid ka 2003. aastal. Võrreldes ülemöödunud aastaga külastati linnaraamatukogu 2004. aastal mõnituhat korda rohkem, kokku 572 000 korda. Aasta jooksul laenutati raamatukogust ca 1,195 miljonit teavikut: raamatuid, ajakirju, CDsid, noote, videoid jne. Võrreldes 2003. aastaga kogunes möödunud aastal umbes 10 000 laenutust rohkem. Laenutuste arv kahanes pisut Tammelinna harukogus, mis on ka mõistetav, sest raamatukogu oli uutesse ruumidesse kolimise tõttu kevadel mõned kuud suletud. Laenutuste arv vähenes ka Annelinna harukogus, aga tõenäoliselt on aastaid remondi ootel olev harukogu juba oma ruumide seisukorra tõttu muutunud annelinlastele vähem atraktiivseks. See-eest laenutati keskkogust üle 60 000 teaviku rohkem kui 2003. aastal. Positiivse muutuse tõi ilmselt kaasa avariiulite pinna kasv peale remonti peamajas Kompanii tänaval. Tartu linnaraamatukogus oli 2004. aasta lõpul üle 720 000 teaviku.

Raamatukogu arvutiprogramm võimaldab saada ülevaadet ka aasta jooksul kõige rohkem laenutatud raamatutest ja lugejate seas populaarsetest autoritest. Eesti ilukirjanduse laenutuste TOPi juhib jätkuvalt Andrus Kivirähki ”Rehepapp”, järgnevad Kerttu Rakke ”Kolmas printsess” ja Kivirähki ”Vargamäe vanad ja noored”. Autorite kaupa vaadates koguvad loomulikult enim laenutuskordi need, kel rohkem raamatuid ilmunud. Üle tuhande korra laenutati eelmisel aastal välja Andrus Kivirähki, Kaur Kenderi, Kerttu Rakke ja vanema generatsiooni lemmiku Erik Tohvri teoseid. Välismaise ilukirjanduse pingerida juhivad paraku ülimalt produktiivsed põnevus- ja armastusromaanide ehk nn naistekate autorid Nora Roberts, Barbara Cartland ja Sandra Brown, aga kohe järgnevad Agatha Christie ja Astrid Lindgren. Esikümnesse mahuvad veel näiteks Rex Stout ja Terry Pratchett ning Harry Potteri lugude autor J. K. Rowling – nende kõigi raamatute laenutusi saab mõõta tuhandetes. Väärtkirjanduse autorid ja klassikud nagu Sigrid Undset, Charles Dickens, Saint-Exupéry, Kurt Vonnegut ja Vladimir Nabokov on pingereas esindatud 400-500 laenutuskorraga.

Erialakirjandusest eelistab linnaraamatukogu lugeja ennekõike õpikuid ja käsiraamatuid, seejärel esoteerikat ja populaarseid käsitlusi ajaloost, nt Hillar Palametsa ja Viktor Suvorovi raamatud. Enimnõutud autorid olid Hergi Karik (keemiaõpikud), Arvo Mägi (arvutikäsiraamatud) ja Anti Kidron (psühholoogia- ja eneseabiraamatud). Videotest laenutatakse kõige rohkem joonisfilme ja komöödiaid, CDst oli menukaim Sõpruse Puiestee plaat ”Mustale merele”.

Kaaslinlaste jaoks, kel aega raamatute lugemiseks napib, on vast huvitav teada, et 2004. aastal telliti linnaraamatukokku 297 erinevat nimetust ajakirju ja 75 ajalehte ning raamatukogus oli aasta jooksul vaadata 53 erinevat näitust – nii raamatu kui kunstinäitusi. Lisaks korraldas raamatukogu arvukalt kultuuriüritusi alates muinasjututundidest, kirjandusõhtutest ja kontsertidest ning lõpetades ilusalongi ja tsiklimeeste külaskäiguga.

Täiendav teave: Asko Tamme, direktor tel 736 1371, 53 402784