Pressiteated 2005

{slider 2005 Kvaliteedispetsialistid räägivad juhtimisest (13.01.2005)}

Eesti Kvaliteediühingu Lõuna-Eesti sektsioon ja Tartu linnaraamatukogu korraldavad kolmapäeval, 19. jaanuaril 2005. a. algusega kell 16.15 linnaraamatukogu kohvikus (Kompanii tn 3/5) teabeõhtu teemal JUHTIMISE KOGEMUSTEST JA MEETODITEST ERINEVATES RIIKIDES.

Esinejad toetuvad oma sõnavõttudes erinevate riikide: Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Soome, Venemaa ja Eesti kvaliteedialastes ajakirjades avaldatule ning rahvusvahelise standardiorganisatsiooni väljaannetele „ISO Focus“ ja „ISO Management Systems“. Lisaks pakutakse informatsiooni tehnikakirjanduse osakonnast ja tema võimalustest.

Eesti Kvaliteediühingu ja linnaraamatukogu koostöö algas 1999. aastal, mil ühing deponeeris oma raamatud ja ajakirjad tehnikakirjanduse osakonda, kus need on kättesaadavad kõigile huvilistele.

Osavõtust teatada hiljemalt 17. jaanuariks telefonil 7361393 Ella Kaur, ella.kaur@luts.ee

või 7375524 Olev Saks, 5058878

{slider 2005 Ärtuäss Tartus (20.01.2005)}

21. jaanuaril kell 13.00 algab Tartu linnaraamatukogu lasteosakonnas kohtumine lastekirjanik Kristel Saluga, kes esitleb oma uut raamatut ”Ärtuäss”

1975. aastal Tallinnas sündinud Kristel Salu elab hetkel Hiiumaal. Ta on enda kohta öelnud: ”Mereõhk lõi pähe ja hakkasin raamatuid kirjutama”. Kirjanikul on tänaseks kaante vahele jõudnud 6 lustakat lugu. Tema sulest on ilmunud ”Viljaküla Brita memuaarid”, ”Viljaküla Brita pajatused”, ”Verdi ja Fred, ehk, Sullerite juhtumised”, ”Suvevaheaeg olematu vanaema juures” ja luuleraamat ”Jänes otsis iseennast”. K. Salu on kirjutanud ka luuletekste ansamblitele ”Väikeste Lõõtspillide Ühing” ja ”Lindpriid”.

Linnaraamatukogus esitleb Kristel Salu oma viimast raamatut ”Ärtuäss”. Lastekodust jalga lasknud Ritti tuleb tsirkusesse tööd otsima. Ega teda seal just avasüli ei oodata, kuid tüdruku südikus ja visadus avaldavad tsirkuserahvale muljet ning Ritti jääb esialgu paigale.Seiklused ja kentsakad juhtumised ei lase end kaua oodata, sest lõbustuskoha personali moodustab väga omamoodi seltskond, kelle teod panevad õhku ahmima isegi lastekodus karastunud uustulnuka.

Kristel Salu on ”kuninga narri” tüüpi kirjanik, kes elu ja karaktereid kujutab groteskses võtmes, lisades igale poole hästi paksult värve. Ta eelistab oma kreedot pakkuda vaatamiseks ja mõistmiseks läbi nalja kõverpeegli. Ja on iga lugeja enda asi, kas ta suudab selle kireva ja pulbitseva sündmustekeerisega kaasa pöörelda või jääb seisma kaldal jalg õhus!

Kristel Saluga kohtuma on oodatud kõik noored raamatuhuvilised.

Täiendav info: Ädu Neemre, lasteosakonna juhataja tel 736 1389 või 55 551884
 

{slider 2005 Lugejate eelistused luubi all ehk Tartu linnaraamatukogu 2004. aasta töö arvudes (20.01.2005)}

Jaanuarikuu esimestel nädalatel tegeldi Tartu linnaraamatukogus intensiivselt arvudega: riikliku statistika tarbeks selgitati välja möödunud aastal raamatukogu teenuseid kasutanud lugejate, laenutuste ja külastuste arv ning kogude suurus seisuga 31. detsember 2004. Lisaks püüdsid raamatukoguhoidjad saada ülevaadet eelmisel aastal kõige enam laenutatud raamatutest ja populaarsematest autoritest.

2004. aastal kasutas linnaraamatukogu keskkogu ja harukogude teenuseid ca 36 000 lugejat. Umbes sama palju oli raamatukogu kasutajaid ka 2003. aastal. Võrreldes ülemöödunud aastaga külastati linnaraamatukogu 2004. aastal mõnituhat korda rohkem, kokku 572 000 korda. Aasta jooksul laenutati raamatukogust ca 1,195 miljonit teavikut: raamatuid, ajakirju, CDsid, noote, videoid jne. Võrreldes 2003. aastaga kogunes möödunud aastal umbes 10 000 laenutust rohkem. Laenutuste arv kahanes pisut Tammelinna harukogus, mis on ka mõistetav, sest raamatukogu oli uutesse ruumidesse kolimise tõttu kevadel mõned kuud suletud. Laenutuste arv vähenes ka Annelinna harukogus, aga tõenäoliselt on aastaid remondi ootel olev harukogu juba oma ruumide seisukorra tõttu muutunud annelinlastele vähem atraktiivseks. See-eest laenutati keskkogust üle 60 000 teaviku rohkem kui 2003. aastal. Positiivse muutuse tõi ilmselt kaasa avariiulite pinna kasv peale remonti peamajas Kompanii tänaval. Tartu linnaraamatukogus oli 2004. aasta lõpul üle 720 000 teaviku.

Raamatukogu arvutiprogramm võimaldab saada ülevaadet ka aasta jooksul kõige rohkem laenutatud raamatutest ja lugejate seas populaarsetest autoritest. Eesti ilukirjanduse laenutuste TOPi juhib jätkuvalt Andrus Kivirähki ”Rehepapp”, järgnevad Kerttu Rakke ”Kolmas printsess” ja Kivirähki ”Vargamäe vanad ja noored”. Autorite kaupa vaadates koguvad loomulikult enim laenutuskordi need, kel rohkem raamatuid ilmunud. Üle tuhande korra laenutati eelmisel aastal välja Andrus Kivirähki, Kaur Kenderi, Kerttu Rakke ja vanema generatsiooni lemmiku Erik Tohvri teoseid. Välismaise ilukirjanduse pingerida juhivad paraku ülimalt produktiivsed põnevus- ja armastusromaanide ehk nn naistekate autorid Nora Roberts, Barbara Cartland ja Sandra Brown, aga kohe järgnevad Agatha Christie ja Astrid Lindgren. Esikümnesse mahuvad veel näiteks Rex Stout ja Terry Pratchett ning Harry Potteri lugude autor J. K. Rowling – nende kõigi raamatute laenutusi saab mõõta tuhandetes. Väärtkirjanduse autorid ja klassikud nagu Sigrid Undset, Charles Dickens, Saint-Exupéry, Kurt Vonnegut ja Vladimir Nabokov on pingereas esindatud 400-500 laenutuskorraga.

Erialakirjandusest eelistab linnaraamatukogu lugeja ennekõike õpikuid ja käsiraamatuid, seejärel esoteerikat ja populaarseid käsitlusi ajaloost, nt Hillar Palametsa ja Viktor Suvorovi raamatud. Enimnõutud autorid olid Hergi Karik (keemiaõpikud), Arvo Mägi (arvutikäsiraamatud) ja Anti Kidron (psühholoogia- ja eneseabiraamatud). Videotest laenutatakse kõige rohkem joonisfilme ja komöödiaid, CDst oli menukaim Sõpruse Puiestee plaat ”Mustale merele”.

Kaaslinlaste jaoks, kel aega raamatute lugemiseks napib, on vast huvitav teada, et 2004. aastal telliti linnaraamatukokku 297 erinevat nimetust ajakirju ja 75 ajalehte ning raamatukogus oli aasta jooksul vaadata 53 erinevat näitust – nii raamatu kui kunstinäitusi. Lisaks korraldas raamatukogu arvukalt kultuuriüritusi alates muinasjututundidest, kirjandusõhtutest ja kontsertidest ning lõpetades ilusalongi ja tsiklimeeste külaskäiguga.

Täiendav teave: Asko Tamme, direktor tel 736 1371, 53 402784

{slider 2005 Kiri ja kirjavahetus muutuvas ajas (24.01.2005)}

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 15.00 avatakse Tartu linnaraamatukogu II korrusel (Kompanii 3/5) näitus ”Ma teile kirjutan...: kiri ja kirjavahetus muutuvas ajas”. Professor Art Leete TÜ etnoloogia õppetoolist räägib teemal ”Põhjarahvaste puu- ja tuulekirjad” ning Vilde rahvateatri näitlejad loevad ette valiku kirju.

Inimesed on püüdnud ammustest aegadest kirja abil jäädvustada ja edasi anda oma mõtteid ning enda ümber toimuvat. Sajandite jooksul on kiri läbi teinud suuri muutusi – rasketest kivitahvlitest kiil- ja piltkirjadega kuni tänapäevase lakoonilise meilitekstini välja. Aja jooksul on muutunud nii kirja vorm kui stiil. Kui 17. sajandist 20. sajandi alguseni pandi suurt rõhku ilusale sõnastusele ja kirja väljanägemisele, siis 20. sajandil muutusid kirjad sisutihedamaks: loobuti toretsevast paljusõnalisusest ja kirja visuaalne külg muutus vähemtähtsaks.

Näitus ”Ma teile kirjutan...” püüabki edasi anda kirjade stiili ja vormi muutumist ajas. Näitusel on väljas nii raamatuna ilmunud kirjavahetust kui ka näiteid erakogudest pärit isiklikest kirjadest alates 19. sajandist. Esindatud on kirja vormis ilukirjanduslikud teosed nagu baltisaksa kirjaniku Juliane Barbara von Krüdeneri kiriromaan ”Valérie” ja Jane Austeni mitmed romaanid, loomulikult ei puudu armastuskirjade kogumikud nagu ”Kuulsuste armastuskirjad” ning ajaloosündmusi kajastavad vanglakirjad ja kirjad Siberist. Eesti kultuuriloolise kirjavahetuse uurimise ja publitseerimisega tegeleb Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline Arhiiv (kandnud ka käsikirjade osakonna nime), mille töö tulemusel on kaante vahele jõudnud mitmed väljaanded nagu ”Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I-VI” (1953-1979) ja alates 1984. aastast ilmuv sari ”Litteraria”. Kirjavahetust on päris palju avaldanud Loomingu Raamatukogu, nt F. Kafka ”Kirjad Milenale” ja Fr. Tuglase ”Valik kirju”. Huviline leiab näituselt ka kirja kirjutamise etiketti käsitlevad raamatud, mis sisaldavad nõudeid tänapäeva ametikirjadele kuni e-kirja heade tavade tutvustamiseni välja. Näitust ilmestavad Tartu Linnamuuseumist ja erakogudest pärit kirjutusvahendid.

Vilde rahvateatri näitlejad loevad näituse avamisel ette erinevatest sajanditest pärit kirju: Reiner Brockmanni kirja Paul Flemingile aastast 1639, inglise-ameerika luuletajate Elizabeth Barreti ja Robert Browlingi armastuskirju 19. sajandist ja Rainer Maria Rilke kirju noorele luuletajale 20. sajandi algusest. Näitust kirjavahetusest saab linnaraamatukogus vaadata 26. veebruarini.

Täiendav teave: Halliki Jürma tel 736 1382, 56 226213
Tiina Sulg tel 736 1385, 55 544247

{slider 2005 Linnaraamatukogu liitub m-Tartu projektiga (25.02.2005)}

Alates 1. märtsist algab Tartu linnaraamatukogus m-raamatukogu projekt, kus lugejatele saadetakse lühisõnumeid mobiiltelefonidele laenujärjekorra kättejõudmisest.

Järgmine samm m-raamatukogu projektis on sõnumite saatmine laenutähtaja möödumise kohta.

Uut teenust pakub Tartu linnaraamatukogu koostöös Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga ja ettevõttega Mobi Solutions, kes on Tartu linna partner m-Tartu projektis.

Juhul kui lugeja on end raamatukogus mõne suure nõudlusega raamatu, heliplaadi, videofilmi või ajakirja laenamiseks järjekorda registreerinud, informeeritakse teda SMS-sõnumiga teaviku kohalolust. See tähendab, et niipea kui eelmine lugeja raamatu tagastab, läheb järjekorras järgmisele teele lühisõnum.

Testperioodil on sõnumite saatmine lugejate jaoks tasuta, hiljem hakkab sõnumi hind olema umbes üks kroon. Teenuse tasuliseks muutumisest informeerib raamatukogu teenuse kasutajaid.

SMS-e saadetakse ainult nendele lugejatele, kes on selleks raamatukogus soovi avaldanud. Uued lugejad võivad oma nõusoleku anda juba lugejaks registreerudes, senised lugejad saavad vastavasisulise blanketi raamatukoguhoidjalt, kes neid laenujärjekorda registreerib. Raamatukoguhoidjad loodavad, et sõnumite saatmine kiirendab suure nõudlusega raamatute jõudmist lugejani ja teeb kokkuvõttes nende kättesaamise lihtsamaks.

SMS-de saatmine Tartu linnaraamatukogust on osa Tartu linnavalitsuse algatatud m-Tartu projektist, mis lükati käima 2004. aastal ja mille eesmärk on muuta mobiilseid tehnoloogiaid kasutades linnakodaniku ja linnaga seotud asutuste vaheline suhtlemine kiiremaks ja mugavamaks. Käesoleval aastal on juba käivitunud m-klassijuhataja ja m-naabrusvalve projekt.

M-raamatukogu projekti valmistas Tartu linnaraamatukogu ette koostöös firmaga Mobi Solutions ja see on integreeritud raamatukogus kasutatava infosüsteemiga ESTER. Mobi Solutions on Eesti firma, mis koostöös mobiilsideoperaatorite ja tehnoloogiafirmadega arendab uusi mobiilseid rakendusi ja pakub m-teenuseid.

Lähemat infot m-Tartu kohta saab aadressil www.tartu.ee/mtartu.

Lisainfo: raamatukogu infosüsteemide peaspetsialist Küllike Lutsar, tel 736 1378, 525 7644 või Gunnar Pihu tel 736 1377, Mobi Solutions turundusjuht Rain Rannu, tel 528 1576

 

{slider 2005 Linnaraamatukogu avab laenutuspunkti Raadi-Kruusamäe piirkonnas (28.02.2005)}

2. märtsil kell 14.00 avab pärast värskenduskuuri taas uksed Tartu linnaraamatukogu laenutuspunkt aadressil Staadioni 73 (sissekäik Lubja tänava nurgalt).

Hoone I korrusel on raamatukogu käsutuses 70 m2. Lugejatele laenutatakse koju nii raamatuid kui ajakirju ja kohapeal saab lugeda värskeid ajalehti. Raamatukogu külastajate jaoks on laenutuspunktis kaks internetiühendusega arvutit. Laenutuspunkt on avatud esmaspäeviti ja kolmapäeviti 14.00-18.00 ning reedel 10.00-14.00.

Laenutuspunkti kogu täiendatakse pidevalt keskraamatukokku tellitud ajakirjanduse ja raamatute baasil, ka kojulaenutus toimub samadel alustel nagu mujal linnaraamatukogus, st elektrooniliselt ja ainult lugejapiletit või ID-kaarti omavatele külastajatele. Lugejapileti saamiseks on vaja kaasa võtta pildi ja isikukoodiga dokument ning foto, ID-kaardiga tuleb end lihtsalt lugejaks registreerida.

Laenutuspunkt kasvas välja Kontrollaparatuuri tehase ametiühingu raamatukogust, mis 1993.aastal koos tehase üleandmisega läks TARKON-i valdusesse. 1996. aastal sai sellest Tartu linnaraamatukogu teeninduspunkt, mis oli aga aastaid päris kurva väljanägemisega. 2004.aasta lõpus remonditi ruumid ja tehti inventuur, mille käigus kanti maha vananenud kirjandus, käesoleval aastal sisustati ruumid ja komplekteeriti uus kogu.

Lisainfo: teenindusosakonna juhataja kt Halliki Jürma tel 736 1383, 56 226213
direktor Asko Tamme, tel 736 1371, 53 402784
 

{slider 2005 Köitev kunst (07.03.2005)}

9. märtsil kell 11.30 avatakse Tartu linnaraamatukogu II korruse fuajees (Kompanii 3/5) Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna üliõpilaste näitus "Köitev kunst".

Näitusel on eksponeeritud läbilõige köitekursuse õppetöödest. Esindatud on erinevad köitestiilid eksperimentaalköitest klassikalise prantsuse köiteni. Lisaks tavapärastele köitematerjalidele nagu nahk ja paber on leidlikult kasutatud puitu, plastikut, metalli ja karusnahka. Üliõpilasi juhendasid nahadisaini osakonna juhataja Rutt Maantoa, lektor Katrin Sasi ja meister Tõnu Ojaperv.

Köitekunsti näitust saab linnaraamatukogus vaadata 2. aprillini tööpäeviti 9-19 ja laupäeviti 10-16. 

Täiendav teave: TKK nahadisaini osakonna juhataja Rutt Maantoa tel 730 9815 või 55 572499

{slider 2005 Teatrikuu linnaraamatukogus (09.03.2005)}

Alates 10. märtsist saab Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonnas (Kompanii 3/5) vaadata teatrikuule pühendatud näitust ”Muusika, teater ja Vanemuine”, mis valmis teatri ja raamatukogu koostöös.

Vaatamiseks on väljas muusikateatrit käsitlevad teavikud muusikaosakonna kogudest: raamatud noodid, CD-d ja videod. Näitust illustreerivad Vanemuise teatri muusikaetendustes ”Othello”, ”Tuhkatriinu”, ”Minu veetlev leedi”, ”Lindude ooper” jt kasutatud kostüümid ning aksessuaarid. Kostüümidesse on riietatud seekord Tartu Kaubamaja mannekeenid ja nende autoriteks on kostüümikunstnikud Mare Raidma ja Mare Tommingas.

Näitust saab linnaraamatukogu IV korruse fuajees ja muusikaosakonnas vaadata 2. aprillini tööpäeviti 9-19 ja laupäeviti 10-16. Teatrikuule on pühendatud ka väljapanek III korruse ilukirjanduse saalis "Lavale mõeldud sõna: valik eesti näitekirjandust" ning 29. märtsil toimuv kohtumine ”Tragöödialeksikoni” autori professor Anne Lillega ja Eesti Näitemänguagentuuri dramaturgi Anne-Ly Sovaga.

Täiendav teave: muusikaosakonna juhataja Meery Salu tel 736 1394

 

{slider 2005 Fotonäitus "Puudega linn" Tammelinna raamatukogus (15.03.2005)}

Alates kolmapäevast, 16. märtsist saab Tammelinna raamatukogus (Suur-Kaar 56) vaadata fotonäitust "Puudega linn", mille autoriks on Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadur Helje Pärnaste.

Enam kui 20st ilmekast värvipildist koosneva väljapanekuga vaatleb autor puude saatust linnakeskkonnas, nende järjest ahenevaid eluvõimalusi. Rohelise maailmavaatega loodusteadlane Helje Pärnaste arutleb nii: "Tundub, et ühiskonnas arenedes hakkab vanarahva tarkus unustuse hõlma vajuma. Väärtushinnangud muutuvad. Kui meie esivanemad pidasid puid pühaks ja neist loodi kunstiteoseid, siis nüüdseks on meie linnapuudest saanud lihtsalt mingi "asi odavas poes". Keegi ei hooli neist. [...] Puud sandistuvad. Kuid kas mitte ei sandistu ühes sellega ka linnakeskkond? Kas puud linnas on linna puue, et neist lahti tahetakse saada?"

Käesolev näitus on Helje Pärnastele neljateistkümnes, ta on pälvinud eripreemia Eesti Fotokunsti Ühingu "Aastafoto 2003" konkursil ja ajakirja "Eesti Loodus" korraldatud konkursil "Loomafoto 2002".

Näitus jääb linnaraamatukogu Tammelinna harukogus avatuks 13. aprillini ja seda saab vaadata tööpäeviti kl 10-19 ja laupäeval kl 10-16.

Täiendav teave: Tammelinna harukogu juhataja Merike Karolin tel 746 1036, 56627421

{slider 2005 Kevadnädal Anderseniga linnaraamatukogus (18.03.2005)}

Tartu linnaraamatukogu lasteosakond (Kompanii 3/5) ootab lapsi kevadise koolivaheaja üritustele 19. -24. märtsini ja kava kannab pealkirja „Kevadnädal Anderseniga“. Viiel päeval saab raamatukogus muinasjutte kuulata, meisterdada ja näidelda.

2. aprillil möödub 200 aastat tuntud taani kirjaniku H. C. Anderseni sünnist. Taani Kultuuri Instituudi ja Hans Christian Andersen 2005 Fondi eestvõtmisel tähistatakse seda sündmust ülemaailmselt, sealhulgas ka paljudes eri paikades Eestimaal. Kevadise koolivaheaja kava on esimene Anderseni aasta raames toimuv ettevõtmine Tartu linnaraamatukogus, järgnevate kuude jooksul on tulemas mitmeid teisigi. Nende kõigi ühiseks märksõnaks on muinasjutt. H. C. Andersen nimetas korduvalt muinasjutuks iseendagi elu, loomingust rääkimata. Kirjanikule tundus see ilus, et pärinedes rahva kõige vaesematest kihtidest sai ta ometi maailmakuulsaks, nägi palju ja oli paljude oma aja suurte inimeste sõber.

Linnaraamatukokku on koolivaheajal maailmakuulsa muinasjutuvestja elu ja loominguga tegelema oodatud erinevas eas põhikooli õpilased. Kavas on Anderseni loomingust inspireeritud joonistusvõistlus kõige noorematele, Anderseni-aineliste seinakalendrite meisterdamise konkurss kunstiõpetaja Ülle Mäekala juhendamisel keskastme õpilastele ja näitlemisnädal vanemate klasside õpilastele. Koos juhendaja Virgi Pladoga uurivad lapsed muinasjutuvestja elu ja püüavad tema muinasjutte näidendiks seada. Näitlemisnädal lõpeb ekskursiooniga Vanemuise teatrisse.

Lastele, kel joonistamine, meisterdamine ja näitlemine Anderseni ainetel kenasti välja tuleb, antakse kevadnädala lõpul üle auhinnad. „Kevadnädal Anderseniga“ täielik kava on väljas linnaraamatukogu kodulehel aadressil www.luts.ee (lingi alt "Lastele"). Koolivaheaja ürituste läbiviimist toetab EV Kultuuriministeerium.

Lisainfo: lasteosakonna juhataja Ädu Neemre tel 736 1389, 55 551884

{slider 2005 Linnaraamatukogu kutsub lahtiste uste päevale (30.03.2005)}

6. aprillil ootab linnaraamatukogu oma lugejaid ja teisi huvitatud kaaslinlasi lahtiste uste päevale. Raamatukogu on avatud tavapärasest kaks tundi kauem, st kella üheksani ja sel päeval viivist ei küsita. Ekskursioonile viib lahtiste uste päeval raamatukogu direktor, toimuvad koolitused lugejatele, kirjastused müüvad soodsalt raamatuid, külas on kirjanikud ja toimub trepikontsert.

Aasta tagasi koos linnarahvaga tähistatud sünnipäeval tõdesid raamatukogu töötajad, et kord aastas on igati oma kohal raamatukogu köögipoolt ja mitmekülgseid võimalusi tutvustav päev, kus kõrvuti on informatsiooni jagamine ning kultuuriprogramm.

Raamatukogu tänases hoones Kompanii tänaval on veel piisavalt palju lugeja jaoks suletud uksi – nende taha viib kell 11 ja 16 ekskursioonile raamatukogu direktor Asko Tamme, kes räägib ka aasta jooksul lisandunud uutest teenustest, tulevikuplaanidest ja vastab küsimustele. Erialakirjanduse saalis II korrusel saab osaleda koolitusel ”Elektronkataloog on sõber”, mis tutvustab Eesti suurimate raamatukogude ühiskataloogi ESTER ja juhatab, kuidas raamatukogu ka kodus kasutada saab. Arvutiklassis tutvustatakse õpilastele vajalikke andmebaase, sealhulgas linnaraamatukogus koostatavat andmebaasi ”Tartu kodulugu”. Kes ei mahu lahtiste uste päeval koolitusele, võib registreeruda järgmisteks nädalateks tel 736 1382. Lisaks laenutamisele on lahtiste uste päeval võimalik raamatukogust raamatuid ka soodsalt osta - uusi raamatuid eesti ja inglise keeles müüvad kirjastused, linnaraamatukogu pakub kasutatud kirjandust.

Kultuuriprogramm on kavas põhiliselt pealelõunal, aga on ka erandeid: ”Onu Volgi värsiaabitsa” autor Peeter Volkonski tuleb lastega kohtuma keskpäeval ja samal ajal esitleb kirjastus Elmatar Tammelinna harukogus (Suur Kaar 56) H. Palametsa audioraamatut ”Islam”. Kell 17 algaval kirjanduslikul kontserdil tuleb ettekandmisele üle Eesti populaarsust koguv luuleraamat ”Viie pääle”. Luulet loevad ja laulavad autorid Aapo Ilves, Contra, Jan Rahman, Olavi Ruitlane ja Pulga Jaan. Anekdoodisõpru oodatakse kohvikus kell 18 ja kell 19 algab raamatukogu fuajees trepikontsert. Esimene trepikontsert toimus aasta tagasi ja leidis sooja vastuvõttu. Tänavu astuvad üles Sven Kullerkupp ja tema õpilased I muusikakoolist, rahvamuusikaansambel Siller ning setu meeskoor Liinatsuraq.

Muusikaosakonnas saab vaadata Fred Jüssi kaunist fotonäitust ”Liblikatiivad”, II korrusel avatakse pealelõunal 15.30 Tartu ülikooli kunstitudengite stuudiofotode näitus ja saab vaadata Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud autorite teoseid. IV korrusele on raamatukoguhoidjad välja pannud raamatukogust leitud asjad ja valiku raamatukogule kingitud asju. Lahtiste uste päeva täpne kava ja aprillikuu sündmuste kalender on väljas raamatukogu kodulehel aadressil www.luts.ee.

Lähem teave: raamatukogu direktor Asko Tamme (ekskursioonid, teenused, tulevikuplaanid) tel 736 1371, 53 402784

andmebaaside peaspetsialist Halliki Jürma (koolitused) 736 1382

infosüsteemide peaspetsialist Küllike Lutsar (e-teenused) 736 1378

avalikkussuhete juht Linda Jahilo (kultuuriprogramm) 736 1374, 53 402168

{slider 2005 Tartust algab kevadine bluusituur (07.04.2005)}

12. aprillil kell 17.00 toimub Tartu linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) saalis New Orleansi muusiku ja koreograafi Eddie Baytosi loeng- kontsert „New Orleans: muusikutest tantsijad ja tantsijatest muusikud“. Oma Eesti-tuuri alustas Eddie Baytos Tartus juba 6. aprillil. Kolme nädala jooksul annab ta kokku 8 kontserti ning peab neli loengut New Orleansi muusikast. Teda saadab Tartu bluusibänd Bullfrog Brown.

„Minu isapoolse suguvõsa juured on Baltikumis ja Venemaal, nii et Eestisse tulek on minu jaoks mingis mõttes nagu koju jõudmine, olgugi et ajutine - pärast seda, kui minu vanaisa Baltikumist 20. sajandi algul lahkus, pole meist keegi siinmail viibinud,“ ütles Baytos. „Bullfrog Browni soovitasid mulle tuttavad USA muusikud, kes olid neid juhuslikult esinemas kuulnud ega suutnud uskuda, et keegi siin nii ehedat Mississippi Delta-bluusi mängib ja seda muusikat sama palju armastab kui meie ise.“

Laiemale publikule on Eddie Baytos tuntud eelkõige Hollywoodi filmide („Rock Star“,„Newton Boys“) ja MTV muusikavideote (ZZ Top, Annie Lennox) koreograafina, muusikahuvilistele aga andeka multiinstrumentalistina, kes on koos mänginud selliste bluusi ja rocki suurkujudega nagu Muddy Waters, Lowell Fulson, Jerry Lee Lewis, Bob Dylan ja Bruce Springsteen. Baytose USAs tegutsevasse ansamblisse Eddie Baytos & The Nervis Brothers kuulub ka üks funki teerajajaist, The Metersi algkoosseisu legendaarne trummar Zig Modeliste.

Bullfrog Browni laulja Alar Kriisa sõnul võib tuuril esitusele tuleva materjali jagada kolmeks: Bullfrogi omalooming, bluusiklassika, ja „päris“ New Orleansi muusika. Eddie Baytos mängib vastavalt vajadusele akordioni, pesulauda, trumme ja klaverit ning laulab. Lisaks Tartule toimuvad kontserdid Tallinnas, Jõhvis, Lihulas ja Haapsalus, kus tuur 23. aprillil ka lõpeb. Tuur on viies MTÜ Tartu Blues korraldatavate iga-aastaste afro-ameerika muusikat propageerivate kontsertreiside sarjast.

Lisainfo:

www.tartublues.ee

www.eddiebaytos.com

www.bullfrogbrown.tk

www.soundclick.com/bullfrogbrown

5810 3891 Eddie Baytos

5599 9182 Andres Roots, MTÜ Tartu Blues

{slider 2005 Algupärase lastekirjanduse päev linnaraamatukogus (11.04.2005)}

13. aprillil kell 11.00 kogunevad Tartu linnaraamatukogu IV korruse saalis (Kompanii 3/5) kirjandusuurijad, kriitikud, pedagoogid, raamatukoguhoidjad, üliõpilased ja kirjastajad, et koos arutleda omamaise lastekirjanduse üle. Tartu linnaraamatukogu lasteosakonna eestvedamisel toimuv algupärase lastekirjanduse päev on juba seitsmes ja saab teoks koostöös Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate töögrupiga.

Seekordne kirjanduspäev tahab uurida, mil määral autor ja lugeja on oma otsustes vabad ja mil moel seotud. Avaettekande kirjaniku vabaduse teemal teeb kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. Kirjanduskriitik Reet Krusten kõneleb adaptatsioonist kui ärivabadusest. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm arutleb lastekirjanduse kriitika ja vabaduse üle. Läänemaa Keskraamatukogu bibliograafi ja “Muhvi” laureaadina tuntud Krista Kumberg mõtiskleb samuti kirjaniku “rangide” üle. Tartu Tamme Gümnaasiumi kirjandusõpetaja Piibe Leiger räägib lahti, miks mõni raamat teisest kohustuslikum on. Publiku ette astub ka pedagoog ja kirjanik Eva Koff ning kirjanduspäeva lõpetab Piret Päär, kes kõneleb sellest, mis sunnib jutuvestjat rääkima oma lugusid. Vaheldust ettekannetele pakub Kivilinna gümnaasiumi näitetrupp etendusega „Loomade kool“.

Algupärase lastekirjanduse päev pakub võimaluse kokkusaamiseks ja eesti lastekirjanduse üle arutlemiseks inimestele, kes sellega oma igapäevases töös tegelevad, aga ka kõigile teistele huvilistele. Kirjanduspäeva korraldaja Ädu Neemre sõnul on linnaraamatukokku kuulama ja kaasa mõtlema oodatud kõik, kes oma ameti või lihtsalt meelelaadi tõttu on lastekirjandusega seotud ja sellesse kirjanduse osasse sümpaatiaga suhtuvad. 

Kirjanduspäeva täielik kava on väljas linnaraamatukogu kodulehel aadressil www.luts.ee.

Lähem teave: lasteosakonna juhataja Ädu Neemre tel 736 1389, 55 551884

{slider 2005 Linnaraamatukogu korraldab amatöörfilmide konkursi noortele (21.04.2005)}

Tartu linnaraamatukogu kuulutas aprillikuu keskel välja amatöörfilmide konkursi Lõuna-Eestis elavatele ja õppivatele noortele. Konkursitöid oodatakse noortelt filmitegijatelt vanuses 15 -25 aastat 2. maiks.

Konkursile oodatakse VHS või DVD formaadis filme maksimaalse pikkusega 20 minutit. Konkursile esitatud tööde seast valib eri valdkondade loomeinimestest koosnev žürii välja kolm paremat filmi, mille autoreid premeeritakse rahaliste auhindadega (1500, 1000 ja 700 EEK-i). Amatöörfilmide konkurssi toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp ja Linnaleht.

Projekti eestvedaja, linnaraamatukogu muusikaosakonna töötaja Kadri Rohi sõnul on konkursi eesmärk noorte huvi tõstmine visuaalse meedia võimalusi kasutava loova eneseväljenduse vastu ja seeläbi muidugi ka filmiamatörismi edendamine. Samuti tahab ta noortele tutvustada Eesti Filmiamatööride Liitu ja linnaraamatukogu muusikaosakonna videoteeki, mis sisaldab umbes 1000 väärtfilmi. Amatöörfilmide konkursist tehakse kokkuvõtteid linnaraamatukogus 14. mail. Osalejatele pakutakse loenguid filmiamatörismist ja praktilisest filmitegemisest ning üritus lõpeb auhinnatud filmide linastamisega.

Konkursil osalejatel palutakse tuua filmid Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonda aaressil Kompanii 3/5. Vajalik lisainfo on väljas raamatukogu kodulehel www.luts.ee.

Täiendav info: Kadri Rohi tel 736 1394, kadri.rohi@luts.ee

{slider 2005 Amatöörfilmid linnaraamatukogus (12.05.2005)} 

Aprillis kuulutas linnaraamatukogu välja amatöörfilmide konkursi noortele. Žürii koosseisus Berk Vaher, Rein Pakk ja Tiit Lepp on juba oma otsused teinud ning filmikonkursi lõpuüritus algab 14.mail kell 11 raamatukogu saalis. Filmialaseid loenguid peavad staažikad filmitegijad Jaak Järvine ja Hans Vaisma Eesti Filmiamatööride Liidust, kell 14.30 tehakse konkursist kokkuvõtteid ning näidatakse osalenud filmide paremikku.

Möödunud kuul, peaaegu üheaegselt noorte filmikonkursi väljakuulutamisega, täienes linnaraamatukogu videoteek kolme uue amatöörfilmiga, mille autoriks on noor tartlane Jaan-Jürgen Klaus: „Supilinn”(2002), „Berliini pastoraal”(2004) ja „Alma mater power Tartuensis”(2004). Filmid on saavutanud kodumaistel filmifestivalidel mitmeid auhindu.

Tegemist on isikupäraste dokumentaalfilmidega, mis annavad edasi oma sõnumit värvikate portreteeritavate kaudu.

Filmis „Supilinn” on tegelasteks Supilinnas elavad ja töötavad kirjanikud, luuletajad, kunstnikud ja lihtsalt Supilinna patrioodid, kes sobivad väga hästi edastamaks selle linnaosa miljööd ja meelsust. „Supilinn” oli parim tudengifilm Tartu Tudengipäevadel 2002 ja parim reportaažfilm Eesti Vabariigi 39. Amatöörfilmide Festivalil.

Humoorikas „Alma mater power Tartuensis” keskendub Tartule ja Tartu ülikoolile (filmi motoks on: „Film, mis mõeldud kõigile, kes armastavad Tartut“), sõna võtavad üliõpilased, linnakodanikud, teiste hulgas ka Hillar Palamets ja Erkki Hüva. Autor on tabanud portreteeritavate juures palju spontaanseid ja iseloomulikke hetki ja kasutanud seda osavalt filmi struktuuri ja meeleolu loomisel.

„Berliini pastoraalis” seevastu jälgime iroonilise kõrvalpilguga kristliku noortegrupi teekonda Berliini ülemaailmsetele kirikupäevadele, sekka Leho Laamuse eksistentsiaalseid mõtisklusi. „Berliini pastoraal” saavutas Eesti Vabariigi 39. Amatöörfilmide Festivalil üldkokkuvõttes 2.koha ja parima portreefilmi rändauhinna, samuti 2. Tallinna rahvusvahelisel filmiamatööride konkursil 3.koha.

Täpsem info muusikaosakonnast: Kadri Rohi, tel 7361394

{slider 2005 Prima Vista toob pargiraamatukogu (02.05.2005)}

 

Kirjandusfestivali Prima Vista ajal 5. ja 6. mail avab Tartu linnaraamatukogu Südalinna pargis Poe tänava ja mänguväljaku vahel pargiraamatukogu. Vabas õhus tegutsevas raamatukogus laenutatakse raamatuid, saab lugeda ajalehti ja ajakirju, surfata internetis, osaleda kirjandusteemalises e-viktoriinis ja karikatuurivõistlusel. Pargiraamatukogus toimub Prima Vista lasteprogramm, esinevad laulvad luuletajad ja noored akordionistid ning külla tuleb kinobuss.

Kirjandusfestivali võib nimetada ka raamatupeoks ja selle raames avatav pargiraamatukogu on nagu kogu festivalgi omamoodi käe ulatamine tavapärasest laiemale publikule. Vabas õhus tegutseva raamatukogu eesmärk on raamatusõprade kõrval ka nende kaaslinlaste huvi äratamine, kel seni ei ole olnud vajadust ega aega raamatukogu üles otsida või luuleõhtut külastada. Pargiraamatukogus on olemas peaaegu kõik, mis päris raamatukogus, alates raamatutest, ajalehtedest ja internetist kuni külla tulnud kirjanike ja muusikuteni. Seega on pargiraamatukogu hea võimalus tutvustada tartlastele nende oma raamatukogu.

Pargiraamatukogus on põhjust hetkeks peatuda neil, kel huvi e-viktoriinis proovile panna oma teadmisi kirjandusest või joonistada karikatuure raamatu ja arvuti teemal. Südalinna pargis toimub festivali lasteprogramm: etendusi annab linnaraamatukogu nukuteater ja koostöös lasteaiaga Kivike saab teoks kunstituba kirjanikuga. Kunstitoa külalisteks on Lehte Hainsalu ja Andrus Kivirähk, kes loevad ette oma loo, millele lapsed joonistavad illustratsiooni. Pargiraamatukogust algab ka õpilastele mõeldud kirjanduslik orienteerumismäng, mis edasi kulgeb Toomemäel ja lõpuks viib noored Kirjanduse majja. 5. mai õhtul kell 19 esinevad pargiraamatukogus laulvad luuletajad : Merca, Aapo Ilves, Peep Ilmet, Jürgen Rooste, Marko Martinson, Jüri Kaldmaa, Jaan Pehk ja vene luuletajate folkrokkansambel Saigon. Seejärel on filmiga ”Nimed marmortahvlil” külas kinobuss. 6. mai õhtul paneb pargiraamatukogule punkti II muusikakooli akordionistide ansambli kontsert.

Esimest korda oli pargiraamatukogu Tartus avatud 2004. aasta septembris ja tookord oli linnaraamatukogu kõrval teiseks korraldajaks kunstimuuseum. Vabas õhus on raamatukogu tegutsenud varemgi – alates 50-ndatest laenutati kirjandust ujulas Emajõe ääres ja uue supluskoha tekkides jätkati Anne kanali ääres kuni 80-ndate aastate lõpuni.

Pargiraamatukogu on 5. mail avatud 11 -19 ja 6. mail 10 -18. Pargiraamatukogu täielik kava on väljas linnaraamatukogu kodulehel www.luts.ee.

Kirjandusfestivali Prima Vista kodulehe aadress on http://kirjandusfestival.tartu.ee.

Lähem info: avalikkussuhete juht Linda Jahilo tel 736 1374, 53 402168

direktor Asko Tamme tel 736 1371, 53 402784 

{slider 2005 Rannaraamatukogu Tartus (30.06.2005)}

 

Tartu linnaraamatukogu kolib suveks Anne kanali äärde. Alates esmaspäevast, 4. juulist kuni 13. augustini on Anne kanali rannas raamatukogu väike filiaal, mis on avatud esmaspäevast laupäevani kell 10-19. Kuue nädala jooksul hakkavad raamatuid laenutama Tartu Noorte Töömaleva noored ja takistada saab neid ainult kehv ilm.

Linnaraamatukogu poolt on laenutatavad raamatud, soojad naeratused ja hea teenindus on noorte töömalevlaste kanda. Puhkajatele on kindlasti meelepärane, et kanali ääres saab peale jäätise ja karastusjookide tarbida ka vaimuvara.

Õpilased hakkavad laenutama ajalehti/ajakirju ja rannas kasutamiseks sobivaid raamatuid. Rannaraamatukogu erineb päris raamatukogust ainult selle poolest, et see töötab vaid ilusa ilmaga ja et lugejatel on võimalus laenutada lugemismaterjali ilma lugejapiletita.

Vihma korral tuleb mõistetavatel põhjustel rannaraamatukogul varjuda. Lugemisvaeguses suvitajad on sellistel päevadel oodatud linnaraamatukokku kell 10-18.

Raamatukogu loodab, et päikeselisi ilmu tuleb sel suvel palju ja annavad ka meie lugejatele päikeselise meelolu.

Lisainfo: teenindusosakonna juhataja Katrin Raid,

katrin.raid@luts.ee

tel 7361 372, 50 39509

{slider 2005 Raamatunäitus "Metallid" linnaraamatukogus (26.08.2005)}

 

Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu II korrusel avatakse 24. augustil 2005 a tehnikaosakonna raamatunäitus "Metallid".

Näitusel on välja pandud metalle ja nende sulameid tutvustav kirjandus - eksponeeritud raamatud annavad ülevaate metallide rakendustest arhitektuuris, kunstis, looduses ja interjööris, samuti materjaliteadlase Priit Kulu tööd. Kirjandus metallide töötlemisest on mitmekesine: raamatud sepistamisest, valamisest, keevitusest, jootmisest, lõikamisest, ja muidugi ehete valmistamisest ning vajaminevatest tööriistadest.

Metallide kunstiline töötlemine ja nende kasutusala on ääretult laia diapasooniga - esemetest arhitektuurini. Näitusel on raamatuid sepistest: kalmuristid, metallväravad ja -piirded, tuulelipud, relvad jpm. On näiteid ajaloolistest ja kaasaegsetest metallehetest nii Eestist (sõled jm) kui mujalt maailmast, erinevad tarbe- ja dekoratiivesemed (nõud, küünlajalad jm). Metallist valmistatakse treppe, katuseid, kaskaade, veerenne, urne, ja tuppa mööblit: huvitavad näited on Eestist Mati Karmini miinimööbel ja Kalle Pruudeni metallmööbel. Metallist on loodud ka suurejoonelisi ehitisi - Chrysler Building, Frank Gehry vormikad majad, Forth`i sild ja üldtuntud Eiffeli torn. Näiteks eesti arhitektide töödest on Urmas Muru ja Peeter Pere projekteeritud tünjas vaskmaja Tabasalus.

Näituse on koostanud raamatukogu tehnikaosakonna töötajad Tiia Isak ja Reet Lüütsepp.

Näitus jääb avatuks 24. septembrini 2005 a.

Info: Tiia Isak, Reet Lüütsepp

tel 7 361 392

{slider 2005 Heiki Vilepil uus luuleraamat (01.09.2005)}

2. septembril kell 10.30 esitleb linnaraamatukogu lasteosakonnas oma uut väiksele lugejale mõeldud luuleraamatut "Tahaksin olla" kirjanik ja muusik Heiki Vilep.

Ta on üks väheseid eesti lastekirjanduses, kelle loomingu sihtgrupiks on 4-8 aastased lapsed. Autori maailmanägemus on helge ja optimistlik, südamlikkust ja soojust kumab läbi igast värsist. Nagu varasemadki teosed, on ka kogu "Tahaksin olla" selgete trükitähtedega, mida lastel on hea sõnadeks veerida.

Heiki Vilepi näol pole meil tegemist enam uustulnukaga lastekirjanduses. 2002. aastal ilmus luulekogu "Tere" ja järgmisel aastal nägi trükivalgust jutt "Kapiukse kollid" ja luuekogu "Minu Laul" ning 2004. aastal avaldas kirjanik koguni kolm raamatut: jutukogumik "Lendav õunapuu", lühijutud "Vaikuse hääled" ja "Jani seiklused Varjudemaal".

Lisainfo: laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre, tel 736 1389, 55 551884 

{slider 2005 Enn Nõu uue romaani esitlus (05.09.2005)}

Teisipäeval, 6. septembril kell 16.00 algab Tartu linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) II korruse eriala- ja teabekirjanduse saalis Enn Nõu dokumentaalromaani "Mõtusekuke viimne kogupauk" esitlus. Raamatu andis välja kirjastus “Eesti Keele Sihtasutus”.

Vaheldumisi Rootsis ja Eestis elav kirjanik, praegu juba pensionil olev Enn Nõu on elukutselt arst. Ta on olnud kopsuhaiguste dotsent Uppsala ülikoolis ja tal on pikaajaline töökogemus Uppsala ülikooli akadeemilisest haiglast.

Nõu detailitäpses loomingus on tooniandev Eesti lähiminevikust ja olevikust, pagulasideede desillusioneerimisest lähtuv tragism. Kirjaniku sulest on ilmunud ülevaade “Eesti pagulasvalitsus 1944-1988” (“Akadeemia”1990, 2), ta oli tegev ajakirja ”Mana” kolleegiumis ja aastatel 1988 – 1997 Rootsi Kirjanike Liidu liige. Praegu kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu.

Romaani “Mõtusekuke viimne kogupauk” puhul on tegemist kirjaniku romaanidiloogia “Lõigatud tiibadega” ja “Pärandusmaks” (mõlemad Lund1976, Tallinn 1994) mõttelise järjega, kus uurimisele on võetud eestlaste, täpsemalt muhulaste juhtumised Kaug-Idas enne 1917. aasta revolutsiooni. Autor analüüsib eksiili aspekte läbi eri põlvkondade ajaloolise kogemuse.

Hakkajate ja elujulgete Muhumaa meeste ja naiste eluteed on kirjanikul otsekui luubi alla võetud – ta koondab nende võidud ja kaotused, armastused ja surmad ning unistused. Maailma otsa oma õnne ja paremat elu otsima läinud rahvakillu ajalugu tuleb kõige selgemalt esile raamatu teljeks oleva Endriku elumõtte otsingute kaudu. Enn Nõu raamat on kirjutatud tähelepanelikule lugejale, kes oskab hinnata kirjaniku poolt detailitäpselt kujutatud olustikku ja inimsuhteid.

Lähem teave: Ädu Neemre tel 736 1389, 55 551884 

{slider 2005 Kollaste lehtede aegu (11.10.2005)}

 

Reedel, 14. oktoobril kell 17.00 algab Tammelinna raamatukogus (Suur kaar 56) kirjandusõhtu „Kollaste lehtede aegu”, mille külaliseks on kirjanik Erik Tohvri.

Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu) on sündinud 1933. aastal Rakveres. Hariduselt on ta elektriinsener ja elab praegu Vihterpalus. Pseudonüümi Erik Tohvri võttis ta kasutusele pensionile minnes ja selle nime all on temalt aastatel 2001 -2005 ilmunud kümmekond raamatut, nt romaanid „Kollaste lehtede aegu”, „Kodumaja”, „Äravalitu” jne.

H.-E. Laansalu ei ole kirjanduses uustulnuk - ta on olnud viljakas kuuldemängude autor, kirjutanud humoreske, novelle, stsenaariumi Tallinfilmi mängufilmile „Pihlakaväravad” ja leidnud tunnustust ka publitsistina. Lugejate suure poolehoiu võitsid aga just Erik Tohvri nime all kirjutatud teosed. Tartu Linnaraamatukogu laenutuste statistika põhjal kuulus ta möödunud aastal A. Kivirähki, K. Kenderi ja K. Rakke kõrval viie enimnõutud Eesti autori hulka. Kui Kender ja Rakke on ennekõike noorte lemmikud, siis Tohvri on vanema generatsiooni eelistus.

O. Remsu kirjutab 2003. aasta proosaülevaates (Looming 3/2004) Tohvri kohta nii: „Keegi ei aima ju, kuidas elavad lihtsad inimesed, ambitsioonitud, skandaalitud inimesed, kes ei ole ei nekro- ega koprofiilid, kannibalid ega maailmaparandajad, isegi mitte prostituudid, teletähed ega pankurid, nad armastavad teist inimest ning mitte kitse, neist ei kirjuta ei „SL Õhtuleht“ ega Kaur Kender. Ainult Tohvri kirjutab, temalt saame teada, mida sisimas tunnevad inimesed, kes ei püri seltskonnalehtede klantspiltidele”

Lähem info: Tammelinna harukogu juhataja Merike Karolin tel 746 1035

{slider 2005 Trükis linnaraamatukogu ajaloost (11.10.2005)}

 

14. oktoobril kell 11.00 esitletakse Tartu linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5, IV korrus) trükist „Majad, raamatud, inimesed: 90 aastat Tartu linnaraamatukogu”.

Raamat tutvustab Tartu linnaraamatukogu ajalugu ja arengut alates selle asutamisest 1913. aastal Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi poolt kuni 2004. aastani. Raamatukogu käekäiku vaadeldakse läbi isikuloolise prisma – iga raamatukogu juhataja-direktori kohta on kogumikus artikkel või temalt saadud intervjuu. Eraldi on trükises välja toodud raamatukogu hoone lugu, sest see on teema, millega pidid alates 1920. aastatest tegelema peaaegu kõik juhatajad, pealegi on teema ülimalt aktuaalne ka täna. Trükise teine osa koosneb 3. aprillil 2004 peetud raamatukogu aastapäeva tähistava ettekandekoosoleku „Tänane ja homne linnaraamatukogu” tekstidest. Viie erineva lugejarühma esindajad – põhikooli õpilasest teadlaseni – andsid hinnangu tänasele linnaraamatukogule ja esitasid nägemuse nende arvates ideaalsest raamatukogust.

Alates 1913. aastast tänapäevani on raamatukogul olnud üheksa juhatajat: 1920.-1930. aastatel Ivan Abarenkov ja Mart Pukits, pöördelistel 1940ndatel Linda Ploompuu, Alo Tilk ja Aimi Hiir ning edasi Eljo Kaldalu, Elle Tarik ja Tiit Jänese. Praegune direktor Asko Tamme asus ametisse 2001. aastal. Eesti kultuurilukku on raamatukogu senistest juhatajatest jätnud kõige märgatavama jälje tõlkija ja kunstnikuna tuntuks saanud Mart Pukits. Pöördeliste aegade juhatajad jätkasid raamatukogunduslikku karjääri suuremates raamatukogudes – Aimi Hiir ülikooli raamatukogu direktorina ja Linda Ploompuu Tallinnas praeguses Eesti Rahvusraamatukogus.

Artiklid ja intervjuud annavad ülevaate raamatukogu arengust läbi aastakümnete, sisaldavad juhtide isikuloolisi andmeid ning kaasaegsete ja perekonnaliikmete mälestusi. Suurt tähelepanu on pööratud raamatuloolisele aspektile – kirjeldatakse raamatute saatust raamatukogus ja juhatajate isiklikke raamatukogusid. Kõige suuremad teened raamatu valmimisel on trükise ajaloolise osa koostajal ja umbes poolte artiklite autoril Elle Tarikul, kes täna töötab raamatukoguhoidjana väliseesti ja vanema raamatu osakonnas, aastatel 1975-1983 oli aga raamatukogu direktor.

Kogumiku koostajad pidasid Tartu linnaraamatukogu tutvustava trükise väljaandmist vajalikuks, sest lünk Tartu kultuuriloos ootas juba ammu täitmist. Varem on raamatukogu ajaloost kirjutatud kaks diplomitööd ja raamatukogu 50. aastapäevaks ilmus 1963. aastal tollase raamatukogu nõukogu esimehe Jaan Eilarti eestvedamisel almanahh „Emajõgi”, mis sisaldas ka direktor Eljo Kaldalu põhjalikku ülevaadet ajaloost. Uue trükise autorid püüdsid eelkäijate tööd jätkates avada uusi tahke raamatukogu ajaloost. 200 leheküljelise kõvas köites ja rohkete fotodega raamatu väljaandmist rahastas Tartu linnavalitsus.

Täiendav info koostajatelt: Elle Tarik tel 736 1395

Linda Jahilo tel 736 1374, 53 402168 

 

{slider 2005 Muinasjutuline Island (13.10.2005)}

13. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnas raamatu- ja fotonäitus „Muinasjutuline Island”. Näitus annab ülevaate Islandi hindamatust kultuuripärandist, tutvustades nii varasemat kui tänapäeva kirjandust ja selle uurimist. Fotode kaudu saab ettekujutuse Islandi ainulaadsest ja mitmekesisest loodusest.

Põhjamaade ja osalt lääne-germaanlaste ühisest kangelas- ja mütoloogilisest ainest kristalliseerus Islandil ning võttis lõpliku kirjandusliku kuju omapärane, tiheduselt ja kunstiliselt väärtuselt kogu

Euroopa vanemas kirjanduses silmapaistev eepiline luuletoodang - Edda laulud. Islandil on kirja pandud enamus tekste, mille alusel on kujundatud meie arusaam muistse Põhjala inimese maailmapildist ja uskumustest.

Islandi kultuuripärandi hulka kuulub ka ainulaadne saagakirjandus. Saga tähendab islandi keeles jutustust, lugu ja erinevalt teiste maade varasest ajalookirjandusest on see maakeeles kirjutatud. Saagakirjanduse hulka loetakse sugukonnakroonikad, mis jutustavad omavahelistest tülidest,

kaugetest meresõitudest ja röövretkedest. Anonüümsete autorite poolt on kirja pandud Norra kuningate ajalugu, Islandi piiskoppide kroonikad ning saare esmaasukate sugukonnasaagad.

Rääkides Islandist, ei saa mainimata jätta, et müüdid kuuluvad igapäevaellu ja haldjate olemasolu peavad paljud islandlased täiesti loomulikuks. Igaüks, kes on Islandil käinud, on tõenäoliselt kuulnud lugu sellest, kuidas maantee ehitusplaane muudeti, kuna tulevane tee oleks häirinud maavaimude kodurahu.

Fotode autor on Anneli Sepp, raamatud ja auvised on pärit Tartu linna erinevatest kogudest. Esmakordselt eksponeeriti näitust umbes aasta tagasi Tartu Ülikooli Raamatukogus. Linnaraamatukogus saab muinasjutulise Islandiga tutvuda 16. novembrini.

Täiendav info muusikaosakonnast tel.: 7361 394 või music@luts.ee

{slider 2005 Raamatukogupäevad juhatavad e-maailma (18.10.2005)}

20. oktoobril algavad üleriigilised raamatukogupäevad, mis tänavu toimuvad juhtmõtte all „Raamatukogu kaudu e-maailma”. Tartu Linnaraamatukogu ootab järgneva kümne päeva jooksul lapsi lugemisvõistlusele ja traditsioonilisele muinasjutupäevale Sadamateatrisse, õpilased panevad proovile oma oskused info otsimisel internetist ning Tartusse jõuab Eesti Kirjanike Liidu kirjandustuur.

Raamatukogupäevade juhtmõttele vastavalt viivad osalejad e-maailma kaks linnaraamatukogu ettevõtmist. 20. oktoobril kell 14.00 algab arvutiklassis Tartu koolide 9.-11. klasside õpilaste infootsingu võistlus, milles õpilased saavad näidata oma oskusi internetiressurssides orienteerumises. Raamatukoguhoidjate koostatud küsimused suunavad infootsijad põnevatele ja õppetöös vajalikele internetilehekülgedele. Oktoobrikuu alguses toimunud eelvoorus lõid kaasa õpilased kaheksast Tartu koolist.

Nädal hiljem, 27. oktoobril kõneleb linnaraamatukogu saalis ilukirjandusest internetis e-kirjastuse Bahama Press lingikogu haldaja Lemmit Kaplinski. Juttu tuleb digitaalsetest raamatukogudest, kirjanduslikest veebiväljaannetest, avaldamisvõimalustest ning lehekülgedest, kus arutletakse kirjanduslikel teemadel.

Raamatukogupäevad toovad pea alati ka kirjanikud raamatukokku, sest tähistatakse ju sel ajal Eesti raamatu päeva (23. oktoober). Nii on see ka tänavu - Tartusse jõuab kirjanike liidu kirjandustuur „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” (esimene kirjanike ringreis toimus aasta tagasi ja Tartusse ei jõudnud). 26. oktoobril kell 15.00 kohtuvad linnaraamatukogus tartlastega luuletaja Triin Soomets, prosaist Teet Kallas ning luuletaja ja kriitik Kalev Kesküla. Sama päeva õhtul on linnaraamatukogu kohvikus külas luuletaja Kristiina Ehin, kes seekord kõneleb küll rohkem oma tõlgetest ja vahendab jungiaanlikku lähenemisviisi muinasjutule. Koolivaheaja raamatuks on lasteosakonna jututundides noore autori Sass Henno „Mereröövlimäng”.

Raamatukogupäevade kava on väljas linnaraamatukogu kodulehel aadressil www.luts.ee. Eesti teistes raamatukogudes toimuvatest ettevõtmistest saab ülevaate Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt www.2.nlib.ee/ERY/. Lisada tasub sedagi, et 20.-29. oktoobrini on Tartu linnaraamatukogus viivisevabadus – viivist ei pea maksma 21 päevaks laenatud ja kauaks kätte ununenud raamatute tagastamisel.

Täiendav info: infootsingu võistlus Halliki Jürma, tel 736 1382, 56 226213

ilukirjandus internetis Tiina Sulg tel 736 1384, 55 544247 

{slider 2005 Kirjandusõhtu Urmas Vadiga (28.10.2005)}

2. novembril kell 17.00 algab Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus (Tehase 16) õhtupoolik kirjanikuga. Külas on noor autor Urmas Vadi.

Urmas Vadil (s. 1977) on ilmunud novellikogu "Suur sekund" (1999), jutukogu "Unetute ralli" (2002). Näitekirjanikuna pälvis Vadi tähelepanu 2000. aastal Vanemuises lavastatud näidendiga "Lendav laev". VAT teater mängis tema näidendit "Kohtumine trompetis", kevadel loeti Eesti Draamateatris uusi teatritekste tutvustavas sarjas ette näidend "Elvis on kapis!". Urmas Vadi on kirjutanud filmistsenaariumi "Kohtumine tundmatuga" - loo ETV ajaloost ja Valdo Pandist. Oma sõnade kohaselt on Vadi kirjutamise kõrvalt pidanud mitmeid ameteid: "Olen olnud laevavärvija, vundamendiaugukaevaja, augupuurija vibudetailidesse, munk Padise kloostris, Vikerraadio kultuurisaadete toimetaja".

Jutukogu "Unetute ralli" arvustuses kirjutab Tarmo Teder, et Vadi laadi on nimetatud "unenäo ja ärkveloleku, reaalse ja fantastilise piiril kõikumiseks", tema jutte seostatakse maagilise realismiga ja iseloomustatakse sõnadega "unenäolisus" ja "muinasjutulisus". Teder leiab, et kaasaja valdavalt räiges, hüperkriitilises ja destruktiivses eesti proosas paistab Vadi loomingus silma heatahtlikkus, tegelastele kaasatundlikkus, pehmus, eluhoid. Tema hinnangul on Vadi "lustlik pajataja, fantaasiarikas lõuapoolik, kelle kujutluse lennus on kaasakiskuvat hoogu". Oma näidendite kohta on Vadi ise öelnud, et talle on oluline olnud alal hoida üht "une tunnet": kõik on üks, elavad ja surnud ja unenäod. Seejuures peab aga näidendis endas olema selge struktuur, tegelaste areng, sündmused.

Kirjandusõhtule Karlova-Ropka haruraamatukokku on oodatud huvilised nii oma linnajaost kui kaugemalt.

 

Lähem teave: harukogu juhataja Helle Kaarli tel 730 8473 või 730 8472

{slider 2005 Rännud Põhjalas (11.11.2005)}

14. novembril algab Tartu Linnaraamatukogus (Kompanii 3/5) traditsiooniline Põhjamaade raamatukogunädal, mille teema on tänavu „Rännud Põhjalas”. Linnaraamatukogus toimuvad reisimuljete ja kohvikuõhtud toovad huviliste jaoks lähemale kauge Islandi, Fääri saared ja Taani, aga ka norra rahvalaulud ja Nils Holgerssoni nähtud Rootsimaa.

Raamatukogunädal algab esmaspäeval, 14. novembril loodusajakirjaniku Toomas Jüriado reisimuljetega Fääri saartelt. Järgmise õhtu teema on „Kui kaugel on Island?”. Skandinavistika doktorant Toomas Lapp kõneleb inimestest, mentaliteedist ning eestlaste ja islandlaste hingelähedusest. Nädala keskel toimub kohvikuõhtu „Taani – muinasjutt minu elus”, mille külaliseks on Taani Kultuuri Instituudi direktor Silvi Teesalu, kes räägib taanlastest ja nende suurkujust H. C. Andersenist. Linnaraamatukogu nukuteater annab iga päev etenduse „ Nils Holgerssoni imelised seiklused”. Nädala lõpetab kirjandusõhtu, kus Põhjamaade autorite loomingut loevad Enn Lillemets ja Tuuli Otsus.

Raamatukogunädalat korraldatakse kõikjal Põhjamaades üheksandat ja Tartu Linnaraamatukogus seitsmendat korda. Igal aastal on tähelepanu keskmesse tõstetud erinev teema – „Põhjala saagad ja müüdid”, „Laps Põhjalas”, „Meri Põhjalas” jne. Tänavust Põhjamaade raamatukogunädalat „Rännud Põhjalas” reklaamitakse Eestis sündinud Ilon Wiklandi tehtud plakati ja postkaartidega. Raamatukogunädala avab 14. novembril Põhjamaade suurim ettelugemisüritus „Videvikutunnil”, millest võtab osa veerand miljonit kuulajat üle Põhjamaade. Avapäeva õhtul kell 19.00 loetakse küünlavalgel umbes 1200 raamatukogus ette peatükk „Kaks linna” Selma Lagerlöfi populaarsest raamatust „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi”. Tartus loetakse see peatükk ette raamatukogunädalat lõpetaval kirjandusõhtul 18. novembril.

Raamatukogunädala korraldamist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Nädala täielik kava on väljas linnaraamatukogu kodulehel www.luts.ee.

Lähem teave: Margit Oja, tel 746 1040, 58 005495

{slider 2005 Kirjanduskangelased psühhoterapeutide pilgu läbi (25.11.2005)}

30. novembril kell 17.00 algab Tartu Linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake (Kompanii 3/5) kirjanik Aarne Rubeni loominguline õhtu "Kes kellega käib?" A. Ruben vaatleb kirjanduskangelasi kahe maailmakuulsa psühhoterapeudi dr Jacob Levy Moreno ja dr Arthur Janovi oletatava pilgu läbi.

Dr Moreno tegi sotsiogrammi firma ühisele puhkusele sõitvate inimeste kohta, Aarne Ruben teeb sellise sotsiogrammi eesti, vene ja osaliselt kogu euroopa kirjanduse mõnede tähtteoste kohta. Dr Arthur Janov näeb inimese organismi, kogu ta elukäigu ja teadvuse arengus loomulikke ja ebaloomulikke hoiakuid, esineja uurib neid hoiakuid kirjanduses. Kirjandusõhtu on järjeks oktoobris linnaraamatukogus toimunud õhtule, kus Kristiina Ehin vahendas jungiaanlikku lähenemisviisi muinasjutule.

Aarne Ruben on 2001. aasta romaanivõistluse võitja. Võiduromaan kandis pealkirja "Volta annab kaeblikku vilet". A. Ruben on kirjutanud ka luuletusi ja jutustusi ning dokumentaalse portree "Vares-Barbaruse valitsus".

Lähem teave: Aarne Ruben aarne_ruben@hotmail.com

{slider 2005 Eesti noorkirjandus 2005 (28.11.2005)}

1. detsembril kell 16.00 peab ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja ja prosaist Priit Kruus Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) loengu „Eesti noorkirjandus 2005: raamatud, veeb ja Värske Rõhk”. Vaatluse all on Sass Henno, Diana Leesalu ja Eia Uusi raamatud, veebi kirjandusklubid KLOAAK, POOGEN ja Delfi noortekas ning noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk. Loeng on illustreeritud heli ja pildiga.

Esineja arutleb selle üle, milline on praegune noorkirjandus, mis seda mõjutab ja milliseks kujuneb lähitulevik. 2005. aasta noorkirjanduses näeb ta kolme põhiliini.

2004. aasta romaanivõistluse noored autorid Sass Henno, Diana Leesalu ja Eia Uus kirjutavad 21. sajandi Eestist läbi noore eestlase, järgides ameerika ning eesti uuema pop- ja noorsookirjanduse traditsioone. Veebis vohab tuhandeid tekste (põhilised on kirjandusklubid KLOAAK, POOGEN ja Delfi noortekas) ning suure mahu tõttu jääb palju andeid varju. Veeb toob kaasa arvutikeele mõjud – sõnalühendid, anglitsismid, vaese ja lohaka keelekasutuse, mida on arvatavasti mõjutanud suhtlus MSN-is ja jututubades. Ajakiri Värske Rõhk kutsub noorautoreid trükitud väljaandesse. Alates septembrist on ajakirja kahes numbris ilmunud tekste 27 noorelt autorilt.

Priit Kruusi ülevaade Eesti noorkirjandusest on mõeldud ennekõike noortele kirjandushuvilistele endile, aga ka kõigile teistele, kes teema vastu huvi tunnevad.

Täiendav info: Priit Kruus, kpriit@ut.ee

{slider 2005 Sülearvutiga raamatu juurde (05.12.2005)}

Alates 7. detsembrist hakatakse Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus (Suur Kaar 56) laenutama sülearvuteid Dell Lattitude 110L. Arvuteid saavad laenata kõik linnaraamatukogu vähemalt 18-aastased lugejad õppetöö eesmärgil. Sülearvuteid saab kasutada ainult Tammelinna harukogus kohapeal, koju kaasa neid ei laenutata.

Kuigi harukogus on olemas ka avalik internetipunkt, otsustati vastu tulla lugejate soovidele, muutes õppeülesannete lahendamise, referaatide ja uurimistööde kirjutamise senisest mugavamaks. Harukogu II korrusel, kus asuvad avariiulid raamatutega, on sülearvutiga mugav kombineerida internetist leitavat teavet raamatutes sisalduvaga. Soovija saab otsida endale süvenemist nõudva töö jaoks sobiva rahuliku nurgakese. Mõeldud on ka sellele, et avalike intenetipunktide arvutite tasuta kasutamisaeg on ainult tund, aga referaatide ja uurimistööde koostamine nõuab enamasti rohkem aega. Seepärast on sülearvutite laenutähtaeg kolm tundi. Arvuti kasutamisaega saab pikendada, kui arvuteid ei vaja teised lugejad. Sülearvutite kaustamine on tasuta.

Arvutitel on võimalik teha otsingut internetist, kasutada kontoripaketti Open Office, salvestada materjale CD-le, DVD-le või mälupulgale. Arvuti laenajatelt eeldame arvuti ja vastavate programmide tundmist ning eelnevat kasutuskogemust. Kui sülearvutite laenutamine harukogus on testitud, hakatakse lähemate kuude jooksul neid laenutama ka Karlova-Ropka ja Annelinna haruraamatukogudes.

Täiendav teave: Tammelinna harukogu juhataja Merike Karolin, tel 746 1035, 56 230283

Infosüsteemide peaspetsialist Küllike Lutsar, tel 736 1378 või 52 57644

{slider 2005 "Aastalõpu Blues" linnaraamatukogus (27.12.2005)}

Reedel, 30. detsembril toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis aastalõpu bluusiüritus, mille raames saab kella 16.00 - 19.00 vaadata temaatilisi kontsertfilme.

Bluusi ja Ameerika roots-muusikat tutvustavasse sarja "Mountain Stage Videos" kuuluvates videofilmides astuvad lavale muuhulgas bluusilegendid Buddy Guy, John Mayall, Pinetop Perkins ja Bob Margolin, aga ka näiteks folkartistid Joan Baez, Josh Ritter ja Guy Clark.

Filmide näitamine toimub USA saatkonna ja MTÜ Tartu Blues toetusel ning nende vaatamine on tasuta.

16:00 Buddy Guy, John Mayall, Pinetop Perkins & Bob Margolin, Shemekia Copeland jpt.

17:00 Joan Baez, Josh Ritter.

18:00 Guy Clark, Kelly Willis, Jack Ingraham

Kordusseanss 4. jaanuaril kell 16:00! Tasuta!

Lisainfo: Meery Salu, muusikaosakonna juhataja 

tel 7361 394, e-post: meery.salu@luts.ee

 

{/sliders}

Pressiteated 2006

{slider 2006 Hlohovec - laste eksliibriste linn (25.01.2006)}

26. jaanuaril kell 14.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonna muinasjututoas rahvusvaheline laste eksliibriste näituse “Kolmas ime – eksliibrise hing”. Tegemist on rändnäitusega, mis jõudis Tartusse Slovakkiast Hlohoveci linnast.

Alates 1997. aastast toimub Hlohoveci linnakeses Slovakkias suur rahvusvaheline eksliibrisepidu. Erinevate maade lapsed vanuses 12-15 eluaastat joonistavad etteantud teemal raamatutele omanikumärke. Võistlus toimub kahel tasandil: graafikatehnikates valminud eksliibrised, mida teevad põhiliselt kunstikoolide ja -klasside õpilased ja vabalt valitud tehnikates nn “eksliibrisekavandid”, mille autoriteks põhikoolide poisid-tüdrukud. Tööde kunstiline tase ja vormistus on iga aastaga paremaks muutunud. Kasutatakse erinevaid tehnikaid ja värvikombinatsioone.

Ürituse peakoordinaator on Hlohoveci linnaraamatukogu (direktor Helena Pekarovicova) Slovakkias ja toetajaks UNESCO allorganisatsioon UNAL (UNESCO Network of Associated Libraries). Igal aastal joonistavad osalejad erineval teemal – näiteks oli 2001. aastal konkursiteemaks “Eksliibris minu raamatukogule” ja 2005. aastal “Minu kõige imelisem kogemus”. Võistlustöid on saabunud Tšehhi, Poola, Horvaatia, Belgia, India, Jaapani jt riikide lastelt. Igal aastal on zürii valinud välja parimad tööd ja koostanud rändnäituse.

Tartu koolide õpilased on linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna vahendusel osalenud rahvusvahelisel eksliibriste joonistamise võistlusel alates 1998. aastast. Tänavu jõudis eksliibriste näitus Tartusse üheksandat korda. Tegemist on ülevaatenäitusega, mis tutvustab võistlust selle algusaegadest peale. Igale aastale on pühendatud üks näitusestend võidutöödega, lisaks UNESCOt ja Slovakkiat tutvustavad materjalid. Kõikidelt konkurssidelt on Tartu linna ja maakonna õpilased toonud koju auhindu ja diplomeid. 2005. aastal märgiti ära Taavi Näkk (Nõo Põhikool, juhendaja Eva Orav) ja Elis Paasik (MHG, juhendaja Eda Mald). Ülevaatenäitus jääb linnaraamatukogus avatuks 28. veebruarini.

Lisainfo: laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre, 7361389, 55 551884

{slider Kunstikuu kirjanduslik nädalalõpp (25.01.2006)}

Tartu Linnaraamatukogu ja kunstikuu peakorraldaja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös jõuab 27. ja 28. jaanuaril vanasse kaubamajja kirjandus. Linnaraamatukogu avab kunstikuu keskuses kaheks päevaks raamatukogu ja pakub võimalust osaleda joonistusvõistlusel „Mis teeb Tartust kultuuripealinna?”. Lastega tulevad koos kohtuma kirjanik ja illustraator, kuulata saab viimaste aastate eesti parimat luulet ja vaadata kirjanduslikke filme.

Linnaraamatukogu jaoks on põnev väljakutse proovida raamatukogu toimimist vanas kaubamajas, kohas, kuhu mõne aasta pärast peaks tulema raamatukogu uus kodu. Pealegi on kogemus raamatute koduseinte vahelt välja toomiseks pargi- ja rannaraamatukogu näol juba olemas. Vanasse kaubamajja võetakse Kompanii tänavalt kaasa valik kunstiraamatuid, kunstnikest kirjanike teoseid, kunstiromaane ja -ajakirju. Kirjandust saab nii kohapeal lugeda kui koju laenata. Need, kes on piisavalt aega varunud, saavad paberile joonistada oma nägemuse Tartust kui kultuuripealinnast. Kohapeal on olemas pliiatsid, pastellid ja paber. Parimate tööde autoritele paneb raamatukogu välja auhinnad, töid saab alates 2. veebruarist vaadata linnaraamatukogus.

Raamatukogus käivad aeg-ajalt esinemas kirjanikud ja nii on see ka kunstikuu raamatukogus. Reedel, 27. jaanuaril kell 14.15 tulevad lastega kohtuma raamatu „Seitse mütsikest” autorid kirjanik Lehte Hainsalu ja illustraator Lea Malin. Laupäeva õhtupoolikul kell 16 astuvad kavaga „Kahjulik õhtu” publiku ette luuletajad fs ja Asko Künnap, sõnale lisab heli Heikki Kalle. Eesti Kultuurkapital on mõlemat luuletajat tunnustanud kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaga – seega võib öelda, et „Kahjulik õhtu” pakub kuulamiseks viimaste aastate eesti parimat luulet. (A. Künnap sai Kultuurkapitali aastaauhinna 2003. aasta luulekogu „Ja sisalikud vastasid” eest, fs 2004. aasta kogu „2004” eest). Kuna kunstnikust kirjanik Asko Künnap on tunnustust leidnud ka reklaamitegijana ja raamatukujundajana, ei ole tema ülesastumine kunstikuu keskuses sugugi juhuslik. Kirjanduslikule nädalalõpule vanas kaubamajas paneb punkti kell 18 algav filmiõhtu. Esilinastub Jaan-Jürgen Klausi portreefilm „Erakpoeet Marko Kompus”, samuti on kavas Mehis Heinsaare jutustusel põhinev lühifilm „Vanameeste näppaja”. Viimane on tänavuse NAFFi võidufilm, autorid Urmas Reisberg ja Martin Liira.

Kunstikuu raamatukogu on vanas kaubamajas avatud 27. ja 28. jaanuaril kell 14-22. 

Kõik huvilised on oodatud kunstikuu keskusesse!

Lisainfo: Linda Jahilo tel 736 1374, 53 402168 
kunstikuu projektijuht Katrin Ruus tel 56 502721

{slider 2006 Ilmuma hakkab lastenäidendite sari (29.01.2006)}

1. veebruaril kell 16.00 toimub Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis muusikaliste lastenäidendite sarja "Muinasmaa" esimese raamatu "Lumeeit" esitlus. Väljaandja on MTÜ Eesti Rahvamuusikakool.

Lastenäidendite sari "Muinasmaa" on mõeldud eelkõige erinevate maade muinasjuttude ja muusika tutvustamiseks lasteaia- ja algklassilastele. "Lumeeide" stsenaariumi ja laulutekstid on vendade Grimmide muinasjutu põhjal ja saksa rahvaviisidest inspireeritult kirjutanud Halliki Pihlap.

Illustreeritud A4 formaadis raamat sisaldab näidenditeksti, tantsukirjeldusi ja noote. Raamatuga on kaasas CD laulude instrumentaalseadetega.

Raamatu esitlusel esitavad saksa tantse Tartu Kesklinna kooli 3.klassi tantsurühma lapsed Anita Kreeni juhendamisel, laule esitavad Külliki Lauluaia laululapsed Külliki Levini juhendamisel. Kaasa löövad muusikud Koidu Ahk, Marju Varblane ja Gunnar Pettaig.

 

Lisainformatsioon: Tiina Sulg tel 736 1384, 55 544247 http://www.rahvamuusikakool.ee

{slider Annelinna raamatukogu uksed taas avatud (30.01.2006)}

2. veebruaril avab lugejatele uksed renoveeritud ja kaasajastatud Annelinna raamatukogu aadressil Kaunase pst 23. Tundmatuseni muutunud hoones on rohkem ruumi ja valgust ning täiesti uus sisustus. Raamatukogus hakkab tööle esimene laenutusautomaat Eesti rahvaraamatukogus, fuajees seisavad infokioskid esmase info hankimiseks, arvutite arv kasvab 40-ni ning majas on traadita internet. Raamatukoguhoidjad teevad avamisjärgsel nädalal huvilistele majas ekskursioone ja on kokku pannud mitmekesise kultuuriprogrammi.

Annelinnas avati linnaraamatukogu harukogu 1977. aastal. Üle 15 aasta töötas raamatukogu ühe Kaunase puiestee paneelmaja 3-toalises korteris. 1993. aasta septembris saadi suuremad ruumid endises lasteaiahoones Kaunase pst 23. Kui algul võis avaramate ruumide üle rõõmugi tunda, siis viimased 4-5 aastat on hoone remont ja kaasajastamine olnud pidevalt päevakorral. Möödunud aasta kevadel kolis raamatukogu ajutiselt õmblusvabriku Sangar hoonesse ja aprillist detsembrini väldanud remondi käigus sai endine lasteaiamaja uue näo.

Raamatukogus on nüüd varasema 700 m2 asemel 1100 m2 põrandapinda. Korda tehti hoone katus ja fassaad, maja sai lifti ja uue sissepääsu. Remondi käigus eemaldati enamus vaheseintest, vahetati välja aknad ja uksed, paigaldati uus veetorustik, kütte-, ventilatsiooni-, valve- ja sidesüsteem. Kogu remont läks maksma ligikaudu 10 miljonit krooni, lisaks kulus üks miljon uue sisustuse peale. Ehitustööd tegi aktsiaselts Eviko koos alltöövõtjatega, renoveerimisprojekti koostas aktsiaselts Amhold. Sisekujundus- ja mööbliprojekti autorid on Taisi Kadarik ja Eero Leiten firmast Lunge&Co, mööbli valmistas raamatukogule Inest Market.

Vastremonditud hoone I korrusel on leidnud koha laste- ja noortekirjandus, perioodika lugemissaal, laste kunstiklass ja 40-kohaline auditoorium. Sinna on paigutatud ka 10 töökohaga arvutiklass, 6 internetiühendusega arvutit on lastesektoris. Täiskasvanutele mõeldud teabe- ja ilukirjandus nii eesti kui võõrkeeltes on koondatud II korrusele. Harukogu eripäraks on endiselt põhjamaade kirjanduse rohkus – raamatuid norra, rootsi, taani jt keeltes leidub seal enam kui keskkogus.

Raamatukogu saavad täies ulatuses kasutada ka liikumispuudega inimesed. Teisele korrusele viib lift ja isegi raamaturiiulid on sellise kõrgusega, et neilt saab raamatu kätte ka ratastoolis liikuja. Avariiulitel on väljas ligikaudu 40 000 trükist. Skandinaaviamaades juba ammu kasutatav ja nüüd ka Eestisse jõudnud laenutusautomaat säästab nii lugeja kui raamatukoguhoidja aega. Uus turvasüsteem peaks ära hoidma raamatute kaotsimineku.

Annelinna raamatukogu on alates 2. veebruarist avatud tööpäeviti 9-19 ja laupäeviti 10 -16. Avamisele järgneva nädala jooksul iga päev kell 12 ja 17 on raamatukoguhoidjad valmis huvilistele tutvustama kaasajastatud raamatukogu võimalusi. Annelinlased on oodatud osa saama mitmekülgsest kultuuriprogrammist: esinema tulevad Kroonuaia Priitahtlik Näiteselts, raamatukogu nukuteater ja rahvatantsurühm Vikerkaar, kontserdi annavad II muusikakooli õpilased, kuulata saab reisijuttu Albaaniast ning elamise ja kirjutamise võlust ja valust vestlevad noored autorid Sass Henno, Diana Leesalu ning Eia Uus.

 

Täiendav info: direktor Asko Tamme, tel 736 1371, 53 402784 Annelinna harukogu juhataja Virve Eomäe tel 746 1043

{slider Noored autorid Annelinna raamatukogus (07.02.2006)}

10. veebruaril kell 17.00 toimub Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus (Kaunase pst 23) kirjandusõhtu „Elamise ja kirjutamise võlu ja valu”. Vestlusringis on noored autorid Diana Leesalu, Eia Uus ja Sass Henno.

Nii Sass Henno (23), Diana Leesalu (23) kui ka Eia Uus (20) kerkisid esile 2004. aasta romaanivõistlusega. S. Henno on läbi aegade noorim laureaat sel võistlusel. Teda on juba nimetatud uue põlvkonna hääleks, kuid sama häälekalt kõnelevad oma põlvkonnast ka E. Uus ning D. Leesalu.

Sass Henno noorteromaanis „Mina olin siin. Esimene arest" on nähtud Peeter Sauteri õrnuse ja Kaur Kenderi julmuse sünteesi. Teost kiidetakse jõulise sõnakasutuse ja väga hea jutustamisoskuse eest. „Mina olin siin” ootab veel järge. Oma debüüdi tegi Sass Henno veebikirjastuses Bahama Press 2003. aastal, avaldades e-romaani „Elu algab täna”. 2005. aastal on temalt ilmunud ka lastejutt „Mereröövlimäng”. Tegemist on väga südamliku ja ilusa raamatuga, mis on mõeldud umbes 9-aastasele lugejale ning lastevanematelegi. Tartu linn tunnustas Sass Hennot eelmisel nädalal noore kultuurikandja aunimetusega.

Diana Leesalu debüteeris 2005. aastal romaaniga „2 grammi hämaruseni”. Romaanivõistlusel märgiti teos ära kui lootustandvalt hea. Diana ning Sassi raamatutel on sarnased teemad: armastuse ja perekonna puudumine, mis põhjustavad viha, ängi, üksindustunnet ning viivad kriminaalsele teele ning kokkupuuteni narkootikumidega.

Eia Uue esikteos „Kuu külm kuma” on autobiograafilise taustaga. Nii nagu peategelane Mione on Eia ka ise Tais õppinud ning meenutab välimuseltki kirjeldatud tegelast – särav ja energiline tüdruk. Raamat annab edasi koolielu, mida aga peategelase jaoks saadavad laastavad masendushood, armuintriig ning igavikulised küsimused surmast ja õnnest. Lisaks proosale on Eia kirjutanud ka luuletusi.

Kirjandusõhtule on oodatud huvilised mitte ainult Annelinnast vaid kogu Tartust. 

 

Täiendav info: Tartu linnaraamatukogu, Kairi Korts 736 1384

{slider Näitus õnnelikest lastest (08.02.2006)}

Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonnas (Kompanii 3/5, I korrus) on käesolevast nädalast kuu lõpuni vaadata kunstinäitus "Tahan ka aidata!" ja "kui mina saaksin aidata!", kus saab näha kokku 125 lasteaia ja algklassi laste joonistust. Tööd kujutavad olukordi laste elust, mil nad on kedagi abistanud ning soove maailma muutmiseks, kui see oleks nende teha.

"Näitus annab suurepärase ettekujutuse sellest, mida lapsed ise oluliseks peavad ning kuidas näevad oma panust ümbritsevasse," ütles konkursi korraldaja ja Avatud Eesti Fondi Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi kodanikuhariduse koordinaator Annika Remmel. "Nii mõtestavad lapsed lahti oma suhted teistega ning selle, kuidas nad saavad maailma iga väikse teoga muuta ja mõjutada. Nende piltide vaatamine annab erakordselt positiivse elamuse," lausus Remmel. Seetõttu tundsid ka korraldajad, et laste tööde sõnumit tuleb näitusega rõhutada, kuigi konkurssi korraldades näitust kavas ei olnud. Esitatud piltidel, ühiselt keskendunud sellele, kuidas maailmas oleks rohkem õnnelikke lapsi. Paljudel töödel kujutati sõprade ja vanemate aitamist ning looduse hoidmist. Piltidele on lisatud lugusid sellest, mida lapsed on juba koos oma klassi ja õpetajatega teinud.

Avatud Eesti Fondi Balti-Ameerika Partnerlusprogramm korraldas laste omaloomingukonkursi "Tahan ka aidata!" ja "Kui mina saaksin aidata!" osana Euroopa kodanikuhariduse aastast. Konkursi eesmärgiks oli teadvustada lasteaia- ja algklassideõpetajatele kodanikuhariduse olulisust, anda lastele võimalus mõtiskleda abistamise tähtsuse üle ning pakkuda põnevat käelist tegevust. Olulisel kohal oli laste meeskonnatööoskuste arendamine ning ühise eesmärgi nimel tegutsemise kogemuse saamine. Konkursile laekus üle 700 pildi. Veebruaris näeb konkursitöid Tartu kunstikuu raames linnaraamatukogus, märtsis on tööd üleval Tallinnas ning kuu lõpus toimub pidulik tunnustamistseremoonia. Tartus Linnaraamatukogus saab näitust vaadata 28. veebruarini tööpäevadel kell 9-19 ja laupäeval 10-16.

Lisainformatsioon: Annika Remmel, Avatud Eesti Fond, Balti-Ameerika Partnerlusprogramm kodanikuhariduse koordinaator ARemmel@oef.org.ee

 

Ädu Neemre Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu Laste- ja noorteosakonna juhataja Adu.neemre@luts.ee 7361 389

{slider 2006 Fotonäitus Tammelinna raamatukogus (14.02.2006)}

17. veebruaril kell 16.00 avatakse Tammelinna raamatukogus (Suur kaar 56) Vello Punningu fotonäitus "Fotoaparaadiga koolis, kodus ja sõprade juures".

Vello Punning on hariduselt füüsik, elukutselt füüsikaõpetaja. Esimesed pildid on tehtud aastal 1950 tol ajal amatööridele tuntud fotoaparaadiga Ljubitel. Tema käe alla on fotograafiat õppinud mitusada koolinoort. Vello Punning on olnud Valga ja Tartu fotoklubi loomise juures ja osalenud nende töös. Näitusele on välja pandud 23 mustvalget fotot autori isiklikust arhiivist. Näitus jääb avatuks 3. märtsini.

Täiendav info: Merike Karolin, tel 746 1036

{slider 2006 Naised teevad ilma (21.02.2006)}

23. veebruaril kell 14.00 avatakse linnaraamatukogu II korruse näituseruumis raamatunäitus "Naised teevad ilma". Dr Tiina Kirss Toronto Ülikoolist, kes eelmise aasta detsembris valiti ka Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks, räägib näituse avamisel teemal "Naised kirjanduses ja elulugudes".

Näitus "Naised teevad ilma" tutvustab raamatuid väljapaistvatest kirjanikest, kunstnikest, näitlejatest, poliitikutest, teadlastest jne. Vaatamiseks on väljas ilukirjanduslikke käsitlusi, biograafiaid, elulugude kogumikke ja kunstiraamatuid naistest. Naise rollist ajaloo erinevatel perioodidel (antiikaeg, keskaeg ja renessanss) annavad hea ülevaate Päivi Setälä raamatud. Näitusel on väljas lai valik biograafiaid alates eesti luuletajatest Betti Alverist ja Marie Underist kuni selliste maailmanimedeni nagu Sigrid Undset, Isadora Duncan, Marlene Dietrich, Clementine Churchill, Evita jt. Huviline leiab näituselt nn Kuningaraamatute sarjas ilmunud ajaloolised romaanid valitsejannadest, käsitlused ajalugu mõjutanud poliitikud ja riigijuhte ümbritsenud naistest ja naiste endi kirjutatud memuaarid.

Näitus on koostatud Tartu Linnaraamatukogu kogude põhjal ja jääb avatuks kuni 25. märtsini tööpäevadel 9-19 ja laupäeviti 10-16.

Täiendav info: Halliki Jürma, tel 736 1382

{sliders 2006 Helga Nõu romaani "Ood lastud rebasele" esitlus (01.03.2006)}

Kolmapäeval, 1. märtsil kell 17.00 algab Tartu linnaraamatukogu (Kompanii 3/5, IV korrus) saalis Helga Nõu romaani “Ood lastud rebasele “ esitlus. Raamatu andis välja kirjastus “Eesti Keele Sihtasutus” ja kujundas Peeter Ulas. Esitlusel tutvustavad raamatut Kärt Hellerma, Rutt Hinrikus ja autor.

Helga Nõu (a-ni 1957 Raukas) on nüüd juba pensionil olev pedagoog, kes on aktiivselt tegev nii kultuuri- kui kirjanduselus. Ta on pidanud tõlgi ametit Uppsala sisserändajate tõlketeenistuses ja on olnud Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal. Alates 1950ndatest on Helga Nõu avaldanud lühiproosat, luulet, arvustusi, artikleid ja joonistusi pagulaseesti perioodikas ning koguteostes. Esikromaan „Kass sööb rohtu” ilmus 1965. a Lundis. Helga Nõult on ilmunud romaanid „Tiiger, tiiger”, „Paha poiss”, „Inimvaresed” ja „Hundi silmas” ning ta on avaldanud lasteraamatuid. Kõige laiema lugejaskonna on leidnud kindlasti Helga Nõu noorsooromaanid „Pea suu” (Stockholm 1983, Tallinn 1994), „Tõmba uttu” (Tallinn 2001) ja „Kuues sõrm” (Tallinn, 2003).

Helga Nõu teema- ja vormiuuenduslikus, psühholoogiliselt täpses ja emotsionaalselt pingestatud proosas on tõelisuse piiride ning pagulaste identiteediprobleemide vaatlust, alateadvuse kompamist ja filmilikkust. Romaani “Ood lastud rebasele” peategelane Hanna kogeb elu ehmatavat korrapäratust, alateadvuse sügavusest pinnalevalguvaid tundmatuid mälestusi, lõikavalt täpseid mälupilte. Loo vältel tõukab teda tagant ärevus, mingi iseäralik pingeseisund, sest tema elulugu pole ikka veel valmis. 

Lähem teave: laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre tel 736 1389, 55 551884

 

{sliders 2006 Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga (13.03.2006)}

Kolmapäeval, 15. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu ja Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space`i koostöö tulemusena galerii uus näitusepind Tartus, linnaraamatukogu keldris. Kunsti ja informatsiooni suhetele keskenduv ning kaasaegset kunsti kui intellektuaalset ja infopõhist nähtust tutvustav näitusepind hakkab tegutsema vaid sügis-talvisel hooajal: esimene näitus toimub käesoleva aasta märtsis-aprillis, järgmine hooaeg algab oktoobris.

Rael Artel Gallery: Non-Profit Space`i avanäitus Tartus, "Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga", on kohaspetsiifiline projekt ning tegeleb eksklusiivselt vaid avatava galeriipaigaga. Avanäitus on alati statement ning näituseruumi ja kunsti edasise kooseksisteerimise seisukohast lähtudes pidas näituse kuraator vajalikuks pühendada esimene näitus ekspositsioonikeskkonnale endale.

"Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga" koosneb valdavas enamikus spetsiaalselt ruumist lähtudes loodud teostest - kunstnikud olid palutud töötama Kompanii 3/5 hoone keldriruumi füüsilise, emotsionaalse, ajaloolise ja metafoorse kvaliteediga. "Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga" on meetodilt lähivaatlus. Ka publik on oodatud lähivaatlema seitsme noorema põlvkonna kunstniku Raul Kelleri, Kaarel Nurga, Margot Kase-Virge Loo, Tanja Muravskaja, Rauno Teideri ja August Künnapu teoseid.

Rael Artel Gallery: Non-Profit Space asub Tartu kesklinnas, Kompanii tänav 3/5 keldris. Galerii on 1-minutilise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist ning publikule avatud iga päev kl 12-19. "Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga" jääb avatuks 20. aprillini.

Galerii virtuaalkeskkond, kuraatori kaassõna näitusele ning kõiki teoseid tutvustav tekst asub veebilehel www.moskva80.com.

Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space tänab kõiki toetajaid ja abistajaid, eelkõige Tartu Linnaraamatukogu ja hr. Asko Tammet, Eesti Kultuurkapitali, OÜ Hansaprinti ja Y-Galeriid.

Pressiteate koostas Rael Artel kuraator, tel 56 460983, 56 229213

{sliders 2006 Linnaraamatukogu kutsub lahtiste uste päevale (29.03.2006)}

6. aprillil kutsub linnaraamatukogu oma lugejaid ja kõiki teisi huvitatud kaaslinlasi lahtiste uste päevale, millega tähistatakse raamatukogu 93. aastapäeva. Sel päeval tulevad kirjanikud raamatuid soovitama ja kirjastused raamatuid müüma, ekskursioonile viib ja küsimustele vastab raamatukogu direktor. Päeva kavas on veel koolitused, ettelugemismaraton, trepikontsert, etendus ja õpilaste moeshow. Raamatukogu muudab oma kasutuseeskirja lugejasõbralikumaks ja pakub välja uue teenuse harukogusid külastavatele lugejatele. 6. aprillil on keskkogu Kompanii tänaval avatud kaks tundi kauem, st kella üheksani ja viivist ei küsita.

Pakkudes nii informatsiooni kui kultuuriprogrammi, tutvustatakse lahtiste uste päeval külastajatele raamatukogu mitmekülgseid võimalusi. Hommikupoolikul on arvutiklassis koolitus, vaatluse all õpilastele vajalikud andmebaasid, sh ka linnaraamatukogus koostatav Tartu koduloo andmebaas. Külastajad, kes pealelõunal kell 14 lähevad direktor Asko Tammega ekskursioonile, saavad informatsiooni ka uutest teenustest ja tulevikuplaanidest.

Alates 6. aprillist muutub CDde, DVDde ja videote laenamine lugejaile mugavamaks – senise 3 päeva asemel laenutatakse neid välja 7 päevaks ja ka viivist küsitakse edaspidi vähem. Neile, kes raamatuid laenavad, on samuti hea uudis - tagastamistähtaega saab nüüd pikendada senise 2 korra asemel 3 korda ja seda ka internetis. Kõige parem uudis on raamatukogul aga harukogude külastajatele, kelle jaoks harukogudes pakutav teavikute valik jääb kesiseks. Lugejad, kel elu- ja töökoht kesklinnast kaugel, saavad interneti teel vajaliku raamatu, heliplaadi või videofilmi tellida keskkogust lähimasse harukogusse. Ilmselt pakub lugejatele ennekõike huvi just CDde ja filmide tellimisvõimalus, sest neid on praegu harukogudes väga vähe.

Päeva kirjandussündmus on 4 tundi kestev lugemissoovituste sari. Tänase rikkaliku raamatuvaliku juures on soovitused teretulnud ja aitavad orienteeruda. Raamatukoguhoidjad on valmis nõu andma iga päev, aga lahtiste uste päeval tulevad raamatuid soovitama kirjanikud Mart Kivastik, Olavi Ruitlane ja Sven Kivisildnik, kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, ajakirja Värske Rõhk toimetajad Auri Jürna ja Kairi Korts, kriitik Andreas W ja kirikuõpetaja Peeter Paenurm.

Lisaks lugemissoovitustele on kavas muudki: noori raamatusõpru oodatakse laste- ja noorteosakonda ettelugemismaratonile, raamatukogu saalis saab vaadata Tartu Kutsehariduskeskuse õpilaste moeshow’d ja linnaraamatukogu näitetrupi etendust „Raamatukogufantoom”. Tänavu toimub juba kolmandat korda raamatukogu fuajees trepikontsert – seekord on esinejateks Tartu Junior Big Band dirigent Loit Lepalaane juhatusel ja Arsise Kellade Kooli õpilased. Raamatukogu fuajees müüvad kirjastused soodsalt raamatuid ja vaatamiseks on väljas mitu näitust, nende seas Mart Trummali fotonäitus Tartu kirjanikest ja Rael Artel Gallery näitus „Raamatukogu projekt. Kunstniku dialoog ruumiga”. Lastele toimuvad üritused ka 7. aprillil, mil külla tuleb kirjanik Kerttu Soans.

Täiendav teave: 
direktor Asko Tamme tel 736 1371, 53 402784 
uued teenused: infosüsteemide peaspetsialist Küllike Lutsar, tel 736 1378, 52 57644 
kultuuriprogramm: avalikkussuhete juht Linda Jahilo

{sliders 2006 Nerva näitus "Kevadmusi" Tammelinna raamatukogus (04.04.2006)}

Nerva näitus "Kevadmusi" avatakse Tammelinna raamatukogus 5. aprillil kl 17 Nerva näitusel Tammelinna raamatukogus Suur Kaar 56 pealkirjaga "Kevadmusi" on imetlemiseks väljas paarkümmend pilti kunstniku viimaste aastate loomingust.

"Kevadmusi" saamislugu on seotud säravate värvidega - kui raamatukogu juhataja Merike Karolin Nervale ettepaneku tegi tammelinlastele näitust korraldada, inspireerisid sealsed apelsinivärvides sisustatud ruumid kunstnikku näitust koostama erinevate huulevärvide gammas. Kevadiselt kelmikat pealkirja selgitab kunstnik ise sõnadega: "ja kes siis kevadel musi ei tahaks?"

Näituse avamisel esinevad Peep Petersoni kitarriõpilased Kristel Plaado ja Kristel Markus H. Elleri nimelisest Muusikakoolist, sõna saavad kõnelejad ja imetlejad.

Tartu kunstnik Nerva osaleb aktiivselt Tartu kunstielus. Viimati paelus tartlasi tema kunstiprojekt "Värske värv!" oktoobrist jaanuarini Tartu uues kaubamajas. Alates 2002. aastast on Nerval toimunud mitukümmend isiknäitust Eesti ja naaberriikides.

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu harukogu - Tammelinna raamatukogu - tähistab 21. aprillil 2006. a. oma kolmandat tegevusaasta algust nendes ruumides. Erinevad näitused vahetuvad seal regulaarselt, igapäevaselt loendatakse majas paarisadat külastajat.

 Rohkem infot: Merike Karolin, raamatukogu juhataja 746 1036, merike.karolin@luts.ee

{sliders 2006 Algupärase lastekirjanduse päev (10.04.2006)}

12. aprillil kell 11.00 kogunevad Tartu linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) kirjandusuurijad, kriitikud, pedagoogid, raamatukoguhoidjad, üliõpilased ja teised kirjandushuvilised inimesed, et koos arutleda noortele suunatud kirjanduse üle. Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna eestvedamisel toimuv kevadine algupärase lastekirjanduse päev on järjekorras juba kaheksas ning saab teoks koostöös Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, Tallinna ja Tartu Ülikooliga.

Seekordse kirjanduspäeva moto on “Noorkirjandus ja noorte raamat”. Nii laste- kui noortekirjandus peaks olema noore lugeja tajude väljaarendaja, vaimu avardaja ja süvendaja. Kirjandus ei tohiks paisutada lugeja enesekesksust ja kibestumist ümbritseva suhtes vaid võiks anda lugejale võimaluse ükskõik millisesse teksti oma unelmaid ja ideaale sisse lugeda. Kirjanik Berk Vaher on öelnud, et iga kirjanik, lugeja ja kirjandusuurija peaks kirjandust rohkem hoomama vertikaalselt, mitte horisontaalselt – ja seda tahabki kirjanduspäev teha.

Kirjanduspäeva avaettekande teeb lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, kes räägib kuulajatele noortekirjanduse retseptsioonist. Kirjandusest internetis kõneleb Lemmit Kaplinski ja pärimusest 21. sajandi eesti noortekirjanduses Mari Niitra. Eesti noore minapilti tutvustab kirjandusteoste põhjal Tartu Ülikooli õppejõud Reet Liimets ja pilgu kaasaegsesse saksakeelsesse noortekirjandusse heidab Tallinna Ülikooli doktorant Ave Tarrend. Noori kirjanikke esindab seekord Diana Leesalu, keda märgiti ära viimasel romaanivõistlusel ja auhinnati hiljuti kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooraamatute võistukirjutamisel. Kirjanduspäeva lõpetab tegevpsühholoog ja nõustaja Elle Purde, kes räägib tänase teismelise argipäevast, kohanemisest täiskasvanute maailmaga ja võimalustest noort inimest aidata ning toetada.

Algupärase lastekirjanduse päev pakub võimaluse kokkusaamiseks ja kodumaise laste- ja noortekirjanduse üle arutlemiseks inimestele, kes sellega oma igapäevatöös kokku puutuvad, aga ka kõigile teistele huvilistele. Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik, kes oma ameti või hingelaadi poolest on laste- ja noortekirjandusega seotud või selle pärast muret tunnevad. 

Täiendav info: linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre, tel 7361 389, 55 551884

{sliders 2006 Kirjandusfestival toob pargiraamatukogu (02.05.2006)}

4.-6. maini toimuv kirjandusfestival Prima Vista toob Tartusse taas pargiraamatukogu, mis tegutseb kolm päeva Südalinna pargi Poe tänava äärde jääval platsil. Kirjanduse viib parki linnaraamatukogu. Keset linna vabas õhus saab päeval raamatuid laenata, ajalehti lugeda ja internetis surfata. Õhtul toimuvad pargiraamatukogu laval kirjandussündmused, milles ühendatud eesti luule ja muusika ning vabaõhukinos linastub Eesti mängufilm "Malev". Laupäeval on kavas vestlusring Tartu parkidest ja lasteprogramm, milles saab osaleda kogu perega.

Pargiraamatukogu on vabaks kasutamiseks kõigile ja võib-olla avastab sealt enda jaoks sobiva raamatu inimene, kes juba aastaid ei ole raamatukokku jõudnud. Kel aega, võib end proovile panna arvutiviktoriinis, mille küsimused on kirjandusest, teatrist ja Tartu ajaloost. Pealelõunal tegutseb aga pargis kollažpiltide stuudio, kus kõik vajalikud töövahendid on kohapeal olemas, vaja on vaid mängulusti ja fantaasiat.

Juba enne keskpäeva vallutavad pargiraamatukogu kunstitelgi lapsed, kes osalevad kunstitoas kirjanikuga. Kunstitubade külalisteks on seekord Leelo Tungal, Ilmar Trull ja Contra. Nad loevad ette oma loo ja lapsed joonistavad sellele illustratsiooni. Laupäevasesse kunstituppa Contraga kell 12 on oodatud lapsed koos perega. Kõigil kolmel päeval korraldab linnaraamatukogu Toomemäel kirjandusliku orienteerumismängu. Laupäeval kell 12 oodatakse pargis orienteerumismängu starti perevõistkondi - lapsed võivad kaasa võtta vanema õe-venna, ema-isa või koguni vanavanemad, kasuks tulevad teadmised Tartuga seotud kirjanikest ja Tartu mälestusmärkidest. Mängust tehakse kokkuvõtted koos Contraga Kirjanduse Majas.

Kahel õhtul esitatakse pargis eesti luuletekste muusikas. 4. mail kell 17 algab näitleja Heilo Aadla luule- ja lauluõhtu "Ma olen ainult ehtne lill", kus tuleb esitamisele luuleklassika: E. Enno, A.Alliksaare ja B. Alveri looming. 5. mail kell 19 on kavas kaasaegne luule - kontserdi annavad laulvad kirjanikud Aapo Ilves, Merca, Lauri Sommer, Jaan Pehk, Jüri Kaldmaa, Jan Rahman ja Aleksander Müller. Laulvate luuletajate kontsert salvestatakse ja kavas on välja anda CD. Õhtul kell 21.30 näitab kinobuss pargis ajaloolist komöödiasugemetega seiklusfilmi "Malev".

Laupäeval oodatakse pargiraamatukokku tartlasi, kel südamelähedased kodulinna pargid. Kell 14 algavas vestlusringis räägivad Tartu parkidest ja haljasaladest kirjanik Jaan Kaplinski, linna haljastusteenistuse juhataja Andres Pool ja arutelu juhib kunstiajaloolane Enriko Talvistu. Pargiraamatukogule paneb punkti Tartu II Muusikakooli akordionistide ansambli kontsert.

Pargiraamatukogu oli kirjandusfestivali Prima Vista raames avatud ka möödunud aastal. Tänavu on juurde tulnud laupäevane, kogu perele mõeldud programm. Pargiraamatukogu sündmused on mõeldud kõigile huvitatud kaaslinlastele ja linna külalistele ning osalemine on tasuta. Südalinna pargis saab raamatukogu külastada 4. mail kell 11-19, 5. mail kell 10-19 ja 6. mail kell 10-17. Pargiraamatukogu täielik kava on väljas raamatukogu kodulehel www.luts.ee.

Täiendav info: Linda Jahilo, raamatukogu avalikkussuhete juht, 736 1374, 53 402168 
Asko Tamme, raamatukogu direktor, tel 736 1371, 53 402784 
Epp Nõges, lastetöö peaspetsialist tel 736 1390

{sliders 2006 Filmikonkursi lõpetamine linnaraamatukogus  (16.05.2006)}

Neljapäeval, 18. mail kell 16 toimub Tartu linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) kultuuriteemaliste harrastusfilmide konkursi "Inimene kaameraga" lõpetamine. 

Tartu Linnaraamatukogu korraldas filmikonkurssi teist korda. Kui eelmisel aastal oodati konkursitöid Lõuna-Eesti noortelt, siis tänavune konkurss oli üle-eestiline ja temaatiline - oodatud olid kirjanduse-, muusika-, tantsu-, teatri- jm. kultuuriteemalised filmid.

Konkursil osales 48 filmi 45-lt autorilt üle Eesti. Žürii koosseisus Janika Kronberg, Berk Vaher ja Rein Pakk hindas filme kahes vanusegrupis: alla 18-aastased ning 18-aastased ja vanemad autorid. Mõlemas vanusegrupis antakse välja peaauhind, lisaks jagatakse ka eriauhindu.

Filmikonkursi lõpuüritusel võtab sõna Eesti Filmiamatööride Liidu esimees Jaak Järvine, seejärel on võimalus näha Heido Jänese 1992.a. tehtud 10-minutilist amatöörfilmi Harri Vasarast, mida on autasustatud UNICA kuldmedaliga. Ülevaate žürii tööst annab žürii esimees Janika Kronberg. Tartu Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme ja filmikonkursi projektijuht Kadri Rohi autasustavad filmide autoreid ning õhtu lõpeb auhinnatud filmide näitamisega. Oodatud on kõik huvilised!

Filmikonkurssi toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp, Linnaleht, Postimees ja Üliõpilasleht.

Lisainfo: Kadri Rohi, Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakond tel. 7361 394, kadri.rohi@luts.ee(02.05.2006)

{sliders 2006 Jaan-Jürgen Klausi autorifilmiõhtu linnaraamatukogus (23.05.2006)}

1. juunil kell 16.00 algab Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5, IV korrus) Jaan-Jürgen Klausi heategevuslik autorifilmiõhtu.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval toimuva filmiõhtu avafilmiks on TÜ tudengi Jaan-Jürgen Klausi mudilasmultifilm „Väikese Jantsukese suur koogipäev”, mis on inspireeritud autori lapsepõlvest ja võitnud 2005. aastal Palamusel Theodor Lutsu filmipäevadel parima animafilmi auhinna.

Lisaks tuleb näitamisele valik autori viimasel viiel aastal loodud ja mitmesuguste auhindadega pärjatud omapäraseid ja humoorikaid dokumentaalfilme: „Supilinn 2002” „Berliini pastoraal”, „Alma Mater power Tartuensis”. Need filmid on laiema publikuni jõudnud ka ETV Suurtel Filmiöödel ja Eesti filmipäevadel. Filmiõhtul saab teha annetusi eesti lastekodudele arvuti- ja filmiprogrammide ostmiseks.

Eesti noorema põlvkonna filmilooja Jaan-Jürgen Klaus on keskendunud põhiliselt kunstilistele dokumentaal- ja portreefilmidele, milles ta dramaturgia ja filosoofilise eksistentsiaalsuse kõrval (näiteks filmides "Erakpoeet Marko Kompus", "Berliini pastoraal") on püüdnud absurdi ja eluterve meelelahutuse abil kujutada ka eestlaste head huumorimeelt ja peent eneseirooniat ("Kunstidiplom", "Alma Mater power Tartuensis", "Supilinn 2002"). Jaan-Jürgen Klaus tegutseb ka animatsiooni ja joonisfilmide valdkonnas ("Väikese Jantsukese suur koogipäev", 2005; "Kollane kiirtee", 2006).

Jaan-Jürgen Klausi filme on võimalik laenutada Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnast (Kompanii 3/5, IV korrus).

Lähem teave linnaraamatukogu muusikaosakonnast tel 736 1394 http://jaanjyrgenklaus.msn.ee

{sliders 2006 Ehitame looduslähedaselt (01.06.2006)}

Tartu Linnaraamatukogu II korruse näituseruumis saab 6. juunist - 7. juulini vaadata tehnikakirjanduse osakonna kogude põhjal koostatud raamatunäitust "Ökoehitus".

Koos kevade ja paratamatult järgneva suvega jõuab niisama paratamatult kätte ka igaaastane vilgas ehitusperiood. Kui aga mõtles ja ehitaks seekord teisiti, keskkonnasõbralikult ja looduslähedaselt... sõnaga mõtleks ja ehitaks ROHELISELT, ehk siis lausa ökomõtleks ja ökoehitaks.

Laastkatused, pilbaskatused, sindelkatused, muru- ja mätaskatused, kohupiimavärvid, linaõlivärvid... Ja materjalid ise - põhk, roog, õled, kanep, lina... võimalusi on lõputult!

Kõigest sellest täpsem teave näituselt, koos piltide ja selgitustega. Ideid jagub kõigile!

Näituse koostasid tehnikakirjanduse osakonna töötajad Tiia Isak ja Tiina Sagor.

Lisainfo telefonil 736 1392

{sliders 2006 Vanaisad perekonnaalbumist näitusel (05.06.2006)}

12. juunil kell 16.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnas (Kompanii 3/5, IV korrus) Ove Büttneri ja Tiit Rammuli ühisnäitus “Vanaisad”. Ove Büttneri segatehnikas maalid on eksponeeritud muusikaosakonnas ja Tiit Rammuli suuremõõtmelised fotomontaažid raamatukogu II ja III korruse fuajees ning eestikeelse ilukirjanduse osakonnas.

Igas kodus on olemas perekonnaalbum, milles juba pisut koltuma kippuvad fotod vanaemadest ja vanaisadest. Need fotod elustavad albumi lehitseja jaoks hetked, mis jäävad aastakümnete taha, ja inimesed, keda mäletatakse lapsepõlvest või teatakse vaid vanemate jutustatud lugude kaudu. Just niisuguste piltidega perekonnaalbumist ongi näituse “Vanaisad” puhul tegemist. Pildid on suurendatud ja töödeldud: Ove Büttner on kasutanud nii õlimaalitehnikaid kui ka värvilist seriograafiat lõuendil, Tiit Rammul digitaalset pilditöötlust.

Ove Büttner (sünd 1959) on lõpetanud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1989. a tahvelmaali eriala ja edasi tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Ta on osalenud paljudel rühmanäitustel nii kodu- kui välismaal ja alates 1991. aastast üles astunud isiknäitustega Eestis, Soomes ja Rootsis. O. Büttner on olnud tegev ka maalirestauraatorina Kunstimuuseumis. Antud näituse puhul on Ove Büttner aluseks võtnud tsaari- ja EW-aegsed pildid oma lähisugulastest. Pea iga pildi juures on esitatud lugu. Värvikaim on neist kahtlemata järgmine: “Eestis kerkis aastal 1917 üles erakordne skandaal seoses Tallinna-Helsingi mootorlaeva “Diana” kapteniga. Mees tappis oma armukese, kes soovis, et kapten perekonna maha jätaks. Ta toppis tapetu kotti, millel laeva nimi peal, ning uputas merre keset Soome lahte. Lugu tuli välja. Minu vanaonu vaatab seda laeva sadamas. Selle laeva ümber poseerimine oli trendikas.”

Tiit Rammul on sündinud 1964. a Tartus, lõpetanud Tartu Kunstikoolis dekoraatori eriala ja Kunstiinstituudis 1990. a graafika eriala ning töötab arvutigraafiku ja stuudiofotograafina. Ta on osalenud plakatinäitustel, teinud sadu raamatukujundusi ja loonud firmagraafikat. Tänavu sai Tallinna IV rakenduskunsti triennaali Grand Prix rühmitus MUKI koosseisus Tiit Rammul ja Kersti Laanmaa. „Vanaisad” on T. Rammuli esimene isiknäitus. Tema pilte iseloomustab Andri Ksenofontov fotoajakirjas „Cheese” (2006, nr 15) nii: „Esiteks, mitte ükski tema pilt ei vaja allkirja, vaid kõneleb enda eest, võiks öelda, vatrab mahlakalt. Teiseks, iga pilt viib vaataja otse sündmuse keskele.” Autor on igale fotole asetanud ka enda – vanaisa kõrvale trepile, haiglavoodi peatsisse, Narva-Jõesuu randa jne. Autor ütleb oma nn tempude kohta pildiga pildis nii: „Kes ei tahaks kas või hetkeks peatada aega, veel parem, ajas tagasi minna? Panna sõbralikult käe omavanuse vanaisa õlale, või olla samas hetkes, mis pildilgi?”

Näitus „Vanaisad” oli kevadel eksponeeritud Rahvusraamatukogus. Tartu Linnaraamatukokku jääb näitus 12. augustini. Näitust saab vaadata ka veebis aadressil www.buettner.pri.ee.

Täiendav teave: Tiina Vilberg tel 6522642, Tiina.Vilberg@starman.ee

{sliders 2006 Rannaraamatukogu teine hooaeg (20.06.2006)}

Rannailmad on juba käes. Tartus on üks mugavamaid kohti päikeseliste päevade nautimiseks Anne kanali ääres. Ka sel aastal on rannas Tartu Linnaraamatukogu väike filiaal - rannaraamatukogu.

Rannaraamatukogu Anne kanali ääres avab uue hooaja 26. juunil ja töötab 19. augustini. Raamatukogu on lahti esmaspäevast laupäevani kell 10-19.

Ajalehti/ajakirju ja rannas kasutamiseks sobivaid raamatuid laenutavad kaheksa nädala jooksul Tartu Noorte Töömaleva liikmed. "Päris" raamatukogust erineb rannaraamatukogu vaid selle poolest, et töötab ainult ilusa ilmaga ja lugemismaterjali saab laenata ilma lugejapiletita.

Eelmise hooaja kogemus näitas, et vaimuvara järele oli rannas nõudlus olemas: töömalevlased registreerisid üle tuhande külastuse ja ligi tuhat laenutust. Suurim huvi oli ajalehtede ja ajakirjade vastu. Rannaraamatukogu raamatufondi paneb linnaraamatukogu puhkajatele vastu tulles kokku kergemast kirjandusest nii eesti kui vene keeles.

Halva ilmaga või rannaraamatukogust sobivat raamatut leidmata on lugemisvaeguses suvitajad endiselt oodatud linnaraamatukokku ja harukogudesse.

Rannaraamatukogu korraldajad loodavad, et "uksed on avatud" kogu hooaja vältel.

Lisainfo: teenindusosakonna juhataja Katrin Raid katrin.raid@luts.ee , tel 736 1372, 50 39509

{sliders 2006 Rahvaraamatukogude suveseminar Tartumaal (08.08.2006)}

8. – 10. augustini toimub Tartumaal Nõos rahvaraamatukogude 26. suveseminar. Suvelaagri korraldavad Tartu maakonna keskraamatukogu ülesandeid täitev Kõrveküla raamatukogu, Tartu linnaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu. Seminarlaagrisse koguneb umbes 50 raamatukoguhoidjat üle Eesti, et saada uut erialast teavet, kohtuda kolleegidega ja tutvuda Tartumaa raamatukogudega. 

Pika traditsiooniga suveseminar toimub igal aastal erinevas maakonnas, tänavu siis Tartumaal. Eesti rahvaraamatukogude esindajad saavad kokku rutiini- ja pingevabas õhkkonnas, et kuulata erialaseid ettekandeid, diskuteerida ja külastada Tartumaa erinevaid raamatukogusid. Suveseminari üks eesmärk on kohtumine maakonna- ja vallajuhtidega, sest just nende suhtumisest oleneb palju raamatukogude käekäik. Raamatukoguhoidja silmaringi laiendavad koduloolised ettekanded ja paikkonna vaatamisväärsustega tutvumine. Märkida võiks sedagi, et suvelaager loob ja hoiab raamatukoguhoidjate ühtsustunnet. 

2006. aasta suveseminar algab 8. augusti keskpäeval Tartu linnaraamatukogus, laagripaik asub Nõos, öömaja pakub Nõo Reaalgümnaasium. Erialased ettekanded on rahvusraamatukogu peadirektorilt Tiiu Valmilt, rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhatajalt Janne Andresoolt ning Tartu linnaraamatukogu direktorilt Asko Tammelt. T. Valm kõneleb 21. sajandi raamatukogumudelist, J. Andresoo e-raamatukogu arengusuundadest ning A. Tamme raamatukogu võimalustest ja soovidest lugemiseelistuste kujundamisel. Raamatukoguhoidjad kohtuvad Tartu maavanema Esta Tamme, Nõo vallavanema Rain Sangernebo, Rannu vallavanema Uno Rootsmaa ja Kambja vallavanema Ivar Tedremaga. Kolme laagripäeva jooksul külastatakse Nõo, Kambja, Elva, Rannu, Kõrveküla ja Kolkja raamatukogu ning Tartu Observatooriumi Tõraveres. Kultuuriprogrammis on Luke park, Järvemuuseum Võrtsjärve ääres, Kambja kirik ja Alatskivi loss ning Peipsiääre valla vanausuliste muuseum Varnjas. 

Suveseminari korraldajad loodavad, et kõik laagris osalejad lähevad oma koduraamatukogudesse tagasi hea tuju, värske informatsiooni, uute ideede ja täienenud teadmistega Eestimaa kohta. 

Täiendav informatsioon: Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa tel 741 4306, 56 907677

{sliders 2006 Näitus Jüri Käosaare pliiatsikollektsioonist (18.09.2006)}

19. septembril kell 15 avatakse Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) II korrusel Jüri Käosaare pliiatsikollektsiooni tutvustav näitus „Pliiats?... Pliiats!” 

Tartlase Jüri Käosaare hobi sai alguse juba üle 30 aasta tagasi, ent tõsisemalt hakkas ta pliiatseid koguma 1989. aastal. Tänase seisuga on J. Käosaare pliiatsikollektsioon suurim Eesti pliiatsikogu – sinna kuulub üle 10 000 pliiatsi kogu maailmast. Jüri Käosaar on ka Ameerika Pliiatsikogujate Assotsiatsiooni (APCS) liige. Pliiatsihuvilised saavad teema kohta rohkem infot aadressilt http://www.pencilpages.com/ 

Tartu Linnaraamatukogu näitusel on väljas valik kollektsiooni põnevamatest ja erilisematest pliiatsitest – Jaapani päritolu painduvad ja karvased pliiatsid, šokolaadilõhnaline pliiats, Austrias toodetud komplekt heliloojate autogrammidega, USA presidentide ja osariikide termomeetriga pliiatsid, Taiwani nn kaljupliiatsid, hulgaliselt vigurpliiatseid ja palju muud, mis seondub pliiatsikogumise ja pliiatsitootmisega. Muuhulgas on eksponeeritud ka unikaalne 1900.aastal patenteeritud pliiatsiteritaja. 

Kõik huvilised võivad näituse avamisele tulles kollektsionäärile kaasa tuua pliiatseid! 

Linnaraamatukogus saab näitust vaadata 17. oktoobrini raamatukogu lahtiolekuaegadel tööpäeviti 9-19 ja laupäeviti 10–16. 

 

Lisainfo: Kadri Rohi, tel 7361 394

 

{sliders 2006 Harrastuskunstnike näitus Tammelinnas (20.09.2006)}

20. septembril kell 18.00 avatakse Tammelinna harukogus (Suur kaar 56) Tartu Harrastuskunstnike Stuudio 2006. aasta ülevaatenäitus.

Tartu Harrastuskunstnike Stuudio tegutseb alates septembrist 1997. Maalimishuvi ühendab väga erinevate eluvaldkondade inimesi.

Talvisel hooajal tegusteb stuudio kaks korda kuus Tartu Kunstigümnaasiumis, juhendajaks on kunstnik Aime Asi. Suveperioodil joonistatakse looduses. 11 aastat on toimunud suviti ühised maalilaagrid Soome harrastuskunstnike ühenduse PRB-ART liikmetega Soomes ja Eestis. Lisaks on käidud Iirimaal ja Portugalis.

THS on korraldanud mitmeid näitusi. Käesolev näitus on koostatud selle aasta kevad-suvisel perioodil valminud töödest. Näitusele on välja pannud oma tööd: Heljo Kaima, Maivi Kõre, Tiina Beljajeva, Lemme Bergmannn, Viivi Lõhmus.

{sliders 2006 Bullfrog Brown (03.10.2006)}

5. oktoobril kell 18 esitleb bluusitrio Bullfrog Brown tasuta akustilise kontserdiga Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonna saalis (Kompanii 3/5) oma uut kuue looga EP-d "Uncooked", millega huvilistel oli võimalus põgusalt tutvuda juba tänavusel Haapsalu Augustibluusil.

Plaadil teevad kaasa ka ansamblist Kiritöö tuntud Marju Varblane viiulil ja Peeter Piik kontrabassil ja mandoliinil ning puhkpilliorkestri Popsid trummar Raul Terep; trumme raamatukogu neljandal korrusel toimuva esitluse tarbeks siiski üles seada ei plaanita.

Ansambli mullust albumit "Snakes and Devils" on tänaseks mängitud bluusiraadiotes üle ilma ning selle kohta on kiitvaid arvustusi avaldanud ka sellised suured bluusiväljaanded nagu "Blues Matters!" (Suurbritannia), "Virus de Blues" (Prantsusmaa) ja "Blues News" (Soome). Värsket EP-d "Uncooked" peavad sellega tutvuda jõudnud rahvusvahelised bluusi-DJd veelgi paremaks: 

"Ehe deltabluus, ja mõnusa kiiksuga." - Geoff Barton, Helsinki's Blues Cafe, Soome 

"Meil on aeg üle saada teadmisest, et need vennad on Eestist. See on suurepärane bluus." - Cliff McKnight, Nothing But The Blues, Suurbritannia 

"Te vaid kuulake neid lugusid, ja te jääte sõltuvusse!" - Kjell Andreassen, Radio Holstebro, Taani

Novembriks peaks plaat mp3dena saadaval olema ka läbi Londoni bluusileibeli Green Bullet, millega Bullfrog Brown kevadel lepingu sõlmis; detsembris järgnevad kontserdid Londonis ja Glasgows. Kavatsust plaati CD-kujul Eesti kaubandusvõrgus levitama hakata bändil esialgu pole.

Uue plaadi kohta ilmus ka esimene arvustus: http://newbluesreviews.blogspot.com, selle prantsuskeelne variant peaks mahtuma järgmisesse Virus de Bluesi numbrisse...

Lisainfo: http://www.hot.ee/bullfrogbrown
http://www.myspace.com/bullfrogbrown
E-post: bullfrogbrown@gmail.com 
Tel. 5599 9182, Andres Roots

{sliders 2006 Lugedes rikkamaks (18.10.2006)}

20. oktoobril algavad üleriigilised raamatukogupäevad, mille moto on tänavu "Lugedes rikkamaks". Traditsiooniliselt mahub järgneva kümne päeva sisse sündmusi nii lugejatele kui raamatukoguhoidjatele endile. Raamatukogupäevi alustatakse ettelugemispäevaga "Armas eesti lasteraamat", 23. oktoobril tähistatakse eesti raamatu päeva, raamatukoguhoidjad panevad oma oskused proovile kirjanduse tundmises ja info otsimisel internetist.

Raamatukogupäevade sisse jääb linnaraamatukogu hea uudis tartlastele - nimelt pikeneb raamatukogu lahtiolekuaeg tunni võrra. Keskkogu südalinnas ning Tamme- ja Annelinna harukogud on alates 23. oktoobrist avatud tööpäevadel õhtul kella kaheksani. Raamatukogu külastamise võib nüüd rahuliku südamega jätta tööpäeva lõppu. Viimane lahtiolekutund on esimese nädala jooksul, 23.-27. oktoobrini viivisevaba.

Avapäeva, 20. oktoobri sündmused on linnaraamatukogus kavandatud lastele. 6-8-aastaste laste lugemisvõistlusega osaletakse üle-eestilisel ettelugemispäeval. Lapsed loevad katkendeid Lehte Hainsalu raamatust "Tähestikutark", auhindadega toetab kirjastus Atlex. Sadamamateatris saab teoks järjekordne muinasjutupäev, mis sedakorda on pühendatud vendade Grimmide muinasjuttudele. Muinasjutt Tuhkatriinust tuleb ettekandmisele nii balleti kui näidendina, esitajateks lapsed Kohtla-Järvelt ja Tartust.

Eesti raamatu päeval, 23. oktoobril toimub Tartu linnaraamatukogu saalis ettekandepäev "Eesti romaanivõistlused aastatel 1927-2004". Ettekannetega esinevad Janika Kronberg, Maie Kalda ja Kairi Korts, sõna võtma ja arvamust avaldama on palutud võistluste laureaate ja žüriiliikmeid, avatakse teemakohane raamatunäitus. 26. oktoobriks on kavandatud kohvikuõhtu, kus koos majandusteadlastega võetakse vaatluse alla raamatud, mis jagavad nõuandeid, kuidas saada rikkaks.

26. oktoobril toimub raamatukogu arvutiklassis 9.-11. klasside õpilaste infootsingu võistluse lõppvoor. Eelvoor viidi läbi kümnes Tartu koolis ja kooli parim internetiavarustes orienteeruja osaleb lõppvoorus. Raamatukoguhoidjate koostatud küsimused suunavad infootsijad põnevatele ja õppetöö jaoks kasulikele veebilehekülgedele. Infootsingu võistlust õpilastele korraldab Tartu linnaraamatukogu tänavu kolmandat korda, auhindadega toetab Elion.

Raamatukogupäevade kava on väljas linnaraamatukogu kodulehe aadressil www.luts.ee. Eesti teistes raamatukogudes toimuvatest ettevõtmistest saab ülevaate Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt www2.nlib.ee/ERY/

Täiendav info: Linda Jahilo, tel 736 1374, 53 402168

{sliders 2006 August Jakobsonist Sass Hennoni: Eesti romaanivõistlustest läbi aegade (20.10.2006)}

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu tähistab tänavust Eesti raamatu päeva ettekandekoosoleku ja näitusega Eesti romaanivõistlustest läbi aegade.

Esmaspäeval, 23. oktoobril kell 11 on Tartu linnaraamatukogu saalis ettekandepäev "Eesti romaanivõistlused aastatel 1927-2004". Ajajärgust 1927-1940 ja väljaspool Eestit kõneleb Janika Kronberg ("Võistlus ja geenius"), kõige pikemast ja kurioossemast nõukogude perioodist 1949-1990 räägib žüriiliikme vaatenurgast Maie Kalda ("Žüriiliikme mälestusi") ja tänapäevast Kairi Korts ("Hobikirjandus, imelapsed ja klassika : romaanivõistlused 1994-2004. Ja edasi?"). Sõna võtma ja arvamust avaldama on palutud võistluste laureaate ja teisigi žüriiliikmeid. Pärast ettekandeid ja arutelu on teemakohase näituse tutvustus.

Väljapanek moodustab kolmveerand sajandi pikkuse kirjandusajaloolise läbilõike alates kõige esimesest romaanivõistlusest, mille I auhinna sai August Jakobson "Vaeste-Patuste alev", kuni praegu viimaseni, mille võitis Sass Henno "Mina olin siin". Aastatel 1927-2004 on Eestis korraldatud 23 romaanivõistlust. Näitusele on välja pandud kõik auhinnatud ja esiletõstetud teosed (umbes 50). Lisamaterjaliks saab lugeda kirjandusülevaateid, arvustusi ja huvitavaid fakte. Näitus on üleval 19. oktoobrist 18. novembrini.

 

Lisainfo Katrin Raid, tel 7361 372

{sliders 2006 Fotomaratoni võitjad on selgunud (05.11.2006)}

3. novembri õhtul kella kuuest südaööni üheaegselt Tartus, Tamperes ja Kranjis toimunud rahvusvahelise fotomaratoni „Pilkases pimeduses?” võitjad on selgunud. Osalejate arv oli kõige suurem Tartus – siin tegi fotoöö kaasa 72 fotograafi, Tamperes 36 ja Kranjis 5, neljas osalema kutsutud linn Oulu kaasa ei teinud. Kõigi osalenud fotograafide pilte saab vaadata maratoni kodulehel aadressil www.ihanpimee.tampere.fi. Tartus korraldasid fotomaratoni linnaraamatukogu ja Tartu Kõrgem Kunstikool.

3. novembril tegid fotograafid kuue tunni jooksul pilte kuuel teemal. Õhtul kell kuus alustati teemadega „Veeparadiis öös” ja „Peegeldused Emajõel”, kell kaheksa kuulutati välja teemad „Agulielu punase torni all” ja „Liikuv pimedus” ja kell kümme viimased teemad „Südalinna melu” ning „Tipphetk öös”. Osalejate seas oli kõige rohkem noori, isegi nii noori, et südaööni linnas liikumiseks võeti kaasa lapsevanem, aga oli ka eakamaid fotograafe. Talviselt külm õhtu muutis maratoni tõeliselt sportlikuks.

Tartu fotograafide pilte hindas kolmeliikmeline žürii: Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaõppejõud Vallo Kalamees, TÜ foto- ja videotalituse juhataja Ove Maidla ja linnakunstnik Tiit Kaunissaare. Žürii valis kõigepealt välja parimad kuuepildilised seeriad, mis kandideerisid koos teiste osalenud linnade seeriatega Tampere poolt välja pandud peaauhinnale.

Tartlaste rõõmuks tuli maratoni peaauhind, milleks oli Samsungi mobiiltelefon, Tartusse. Auhinna võitis Tartu Saksa Kultuuri Instituudi õpetaja, noorte fotoklubi EUYA juht Julia Barsukova. Tartu peaauhinna, fotokoolituse, pani välja Tartu Kõrgem Kunstikool ja see kuulub Tartu parima seeria autorile Siim Sildmäele. Žürii valis välja iga teema parima pildi, mille autorid Martin Bek, Martin Hallik, Peeter Kolk, Silver Gutman, Andres Jalak ning Jelena Kolesnikova said auhinnaks kas Photopointi või TÜ raamatukaupluse 1000-kroonise kinkekaardi. Lisaks anti välja 7 eriauhinda žürii poolt äramärgitud seeriate ja üksikfotode autoritele, linnaraamatukogu pani välja 3 ergutusauhinda kõige noorematele osavõtjatele ja linnavalitsus Tartu imago-trükise kõigile osalejatele.

Auhinnatud tööde kohta saab põhjalikumat teavet linnaraamatukogu kodulehelt aadressil, väljas on ka slaidiesitlus auhinnatud fotodest.

 

Lähem teave: Andrus Allikvee, tel 736 1399

{sliders 2006 Kaasaegse vene kirjanduse nädal Tartu Linnaraamatukogus (20.11.2006)}

Laupäeval, 25. novembril kell 14.00 algab Tartu Linnaraamatukogus (Kompanii 3/5) kirjandusnädal, mis keskendub kaasaegsele vene kirjandusele. Kuni 1. detsembrini on eesti ja vene keelt kõnelevatel kirjandussõpradel võimalus osaleda raamatunäituse avamisel, uute raamatute esitlusel, akadeemilisel kirjandusloengul ja autorilaulu kontserdil.

Elu Baltimaades on viimase 15 aasta jooksul palju muutunud: iseseisvunud Eesti, Läti ja Leedu on Euroopa Liidu liikmed, arvutiajastu on kiirendanud ja laiendanud informatsiooni mahtu ning liikumist, maailm meie ümber on avardunud. Millist vastukaja on need muudatused tekitanud Balti riikides elavates ja vene keeles kirjutavates autorites? Mis on „vene kirjandus Balti aktsendiga”?

Neile küsimustele püütakse vastata 25. novembril toimuval kirjandusliku rühmituse „Tuulelohe” uue almanahhi esitlusel Tartu Linnaraamatukogu kohvikus. Kohal on almanahhi toimetaja Igor Kotjuh ja mõned almanahhi autoritest, keda ühtekokku on 26. Esitlusel võtavad sõna P. I. Filimonov, Denis Kuzmin, Diana Efendijeva, Larissa Joonas ja Dmitri Krasnov.

29. november on pühendatud lastekirjandusele. Tartlanna Inga Ivanova esitleb kell 14.00 laste- ja noorteosakonnas oma uut raamatut „Õnnekass”. Põnevuslugu on väikestele lugejatele kättesaadav nii eesti kui vene keeles.

30. november on akadeemilise kirjandusloengu päralt, mille peab Tartu Ülikooli filosoofiaprofessor ja slaavi filoloogia õppejõud Aleksander Danilevski. Oma loengus käsitleb ta kirjandusžanri, millel nii Vene- kui Eestimaal on palju lugejaid, nimelt kriminaalkirjandust. Loengu täpne pealkiri on „Kaasaegse vene kriminaalkirjanduse fenomen” ja loeng algab raamatukogu kohvikus kell 16.00.

Kirjandusnädala emotsionaalseks kokkuvõtteks on bardilugude esitaja ja luuletaja Ljudmilla Mesropjani kontsert „Ma laulan teile” 1. detsembril algusega kell 17.00.

Korraldajad loodavad, et kodulinna kirjandussõbrad saavad nädala sündmuste kaudu võimaluse tutvuda kaasaegse vene kirjandusega. Kirjandusnädala üheks eesmärgiks on kaasa aidata erinevate kultuuride lähenemisele ja vene keeles kirjutavate autorite tutvustamisele. Kõik kirjandusüritused on osavõtjatele tasuta. Kirjandusnädalat rahastavad Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ja Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu. Kirjandusnädala täpne kava on linnaraamatukogu kodulehel aadressil www.luts.ee.

 

Lähem teave: Nadežda Gerjak tel 736 1390 või Ädu Neemre tel 736 1389, 55 551884

{sliders 2006 Võluv ungari kirjandus (27.11.2006)}

29. novembril kell 18 algab Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) kirjandusõhtu, mis keskendub kolmele tänavu eesti keeles ilmunud ungari autori raamatule. Nendeks on Sándor Márai autobiograafiline romaan „Püha Gennaro veri” ja mälestusteraamat „Maa, maa!...” ning Béla Hamvasi esseeköide „Veini filosoofia”. Autoreid tutvustab ungari kirjanduse hea tundja Ivar Sinimets, katkendeid teostest loeb Andrus Allikvee ja ungari muusikat esitavad Tartu I Muusikakooli õpilased.

Sándor Márai (1900-1989) on silmapaistev ungari kirjanik, keda aastakümneid valitsenud vaikuse järel on maailm hakanud uuesti avastama. Praegu tõlgitakse tema raamatuid paljudesse keeltesse, eesti lugeja tutvus Márai loominguga algas romaanist „Küünlad põlevad lõpuni” (Varrak, 2002).

Tegemist on XX sajandi olulise kirjanikuga, kes väärib taasavastamist ning lugemist mitte üksnes tema loomingu kirjandusliku väärtuse ja nauditavuse tõttu, vaid ka seepärast, et ta pakub tänapäeva võõrandunud ning globaliseerunud maailmas omapead jäetud lugejale vaimset tuge ja hingerahu.

Mälestuste köide „Maa, maa!...” valgustab pagulusse jäämise hingelisi tagamaid ning analüüsib teravamõtteliselt bolševismi tõelist olemust, millega tuleb paraku arvestada ka tänapäeval. Memuaarse tagapõhjaga romaanis „Püha Gennaro veri” kujutab 15 aastat poliitilise pagulasena Itaalias elanud Sándor Márai itaallaste suhtumist imesse, nende aastatuhandete jooksul väljakujunenud ellusuhtumist ja mentaliteeti. Mõlemad raamatud on välja andnud kirjastus Varrak.

Suve lõpus ilmus kirjastuselt Verb esimene raamat sarjast „Väikesed naudingud”. Selleks oli Béla Hamvasi „Veini filosoofia”, mille autor kirjutas 1945. aasta suvel peaaegu ühe hingetõmbega. „Veini filosoofia” on elu harvade pidulike hetkede, lõõgastumise, mängude ja taltsutamatu rõõmu apoloogia. See ei ole veinikäsiraamat, vaid esseeköide, mille ülesanne on valmistada lugeja ette praeguse hetke pühitsuseks.

Kirjandusõhtu korraldab Ungari Instituut koostöös Tartu Linnaraamatukoguga. Oodatud on kõik, kes hindavad head kirjandust. 

Lähem teave: Ungari Instituut, Kadi Raudalainen, tel 6440 445 või 

 

Tartu Linnaraamatukogu, Linda Jahilo 736 1374

{sliders 2006 Tammelinna telg ja kaared (14.12.2006)}

Esmaspäeval, 18. detsembril kell 18.00 avatakse Tammelinna harukogus (Suur kaar 56) näitus „Tammelinna telg ja kaared” ning näidatakse Andres Söödi filmi legendaarsest Tartu linnaarhitektist Arnold Matteusest.

Näitus "Tammelinna telg ja kaared" tutvustab Tammelinna ehitusajalooliselt väärtuslikke hooneid Tamme puiesteel, Väike, Kesk ja Suur kaare tänavail ning Tartu esimest moodsat aedlinna projekteerinud silmapaistvaid arhitekte.

Edgar Johan Kuusik teostas Tamme mõisa alade planeeringu, Anatoli Podtšekajev oli juugendliku vormikõnega ja heimatstiilis elamute autor Tammelinna ehituse esimeses etapis. Arnold Matteus, Artur Kirsipu ja Nikolai Kusmin tõid 30. aastail eramuehitusse dekoratiivselt

tõlgendatud funktsionalistliku suuna.

Näituse kuraatoriks on Liivi Rosenvald, kujundas Silja Paris, fotograafiks Tiia Reisner, teostus firmalt Seri Disain.

Näitust "Tammelinna telg ja kaared" eksponeeriti esmakordselt Tammelinna

päevade ajal O. Lutsu majamuuseumis 2006.a mais. Käesolev näitus on ühtlasi järg 2004.a valminud näitusele "Tammelinna tähed", mis käsitles ehitusväärtuslikke maju Elva ja Riia tänaval ning tammelinlaste esimese põlvkonna tuntumaid kultuuritegelasi.

Näitus jääb avatuks kuni 12. jaanuarini 2007.

 

Täiedav info: Tammelinna harukogu tel 746 1035

{sliders 2006 Sloveenia laste jõulukaardid linnaraamatukogus (23.12.2006)}

28. detsembril avatakse Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas Sloveenia Celjska Cestani laste valmistatud jõulukaartide näitus "100 jõulukaarti".

Pea 10 aastat on Tartu õpilasi Slovakkia linna Hlohoveci lastega sidunud ühine eksliibriste joonistamise võistlus. Igal aastal eri teemale pühendatud võistlusel on osalenud 12-15-aastased õpilased. Eelmise aasta teemaks oli "Maailma leiutised". See rahvusvaheline ettevõtmine on kandnud rõõmustavat vilja.

Hlohovecis eksliibrisevõistluse pidulikul lõpetamisel tegi Sloveenia Celjska Cestani kunstihuviline raamatukoguhoidja Primoz Krivez tartlastele ettepaneku korraldada koos veel midagi põnevat. Tartlaste ideeks oli joonistada jõulukaarte nii Eestis kui Sloveenias ja neid näitusena vahetada.

Tänaseks on kavandatu teoks saanud. Tartus hakkasid kunstiõpetajate käe all jõulukaarte joonistama Kommertsgümnaasiumi, Mart Reiniku ja Karlova gümnaasiumi õpilased.

Detsembri keskel toimus jõulukaartide vahetus ja 28. detsembrist alates on need huvilistele laste- ja noorteosakonnas vaadata. Kuna see ei olnud võistlus, puudus nii žürii kui auhinnad. Tegijatele ei seatud mingeid piiranguid ei vanuseliselt, teemavalikul ega teostustehnikate osas. Eesmärgiks oli vaid soov näidata Sloveenia laste jõulunägemust.

 

Täiendav info: Ädu Neemre, laste- ja noorteosakonna juhataja tel 7361 389

{/sliders}

Pressiteated 2007

 

{sliders 2007 Laulvad kirjanikud esitlevad plaati (30.04.2007)}

5. mail kell 16 esitletakse Athena keskuses Tartu kirjandusfestivali Prima Vista raames uut heliplaati „Laulvad kirjanikud“. Esitluskontsert, kus publiku ette astuvad üheksa plaadil esindatud kirjanikku, toimub koostöös autorilaulufestivaliga „Mailaul”.

Festivalil Prima Vista on toimunud Tartu Linnaraamatukogu eestvedamisel kaks laulvate kirjanike kontserti (aastatel 2005 ja 2006), millele on osaks saanud suur publikuhuvi. Kontsertidest ja tänu neil osalenud Aapo Ilvese initsiatiivile saigi alguse idee anda välja laulvate kirjanike heliplaat.

CDle on koondatud autorilaulud kontsertidel üles astunud kirjanike Lauri Sommeri, Jüri Kaldmaa, Aapo Ilvese, Jan Rahmani, Merca, Jaan Pehki, Aleksander Mülleri, Jürgen Rooste ja Vahur Afanasjevi esituses. Plaadi toimetaja Aapo Ilves kommenteerib nii: „Kirjanik valdab Sõna, ja meeldiv on tõdeda, et nimetatud üheksa on ainult osake nendest sulerüütlitest, kes selle Sõna rahvani viimiseks ka laulu väge kasutavad. Volitused ande näol on tugevad.”

Salvestuste ampluaa on lai, kirjanikke on mikrofoni ette sattunud nii köögis, kontserdilaval kui profistuudiotes. Heliplaat talletab omanäolisi ja elujõulisi kultuuriilminguid ning on kirjanike loomingule atraktiivseks väljundiks. Laulu kaudu viib plaat uuema luule ka nende inimesteni, kes seda seni veel kirjasõnas avastanud pole.

Heliplaati esitletakse Prima Vista raames veel 6. mail Võrus. Tasuta heliplaadi saavad Eesti suuremad rahvaraamatukogud ning Tartu ja Tartumaa kooliraamatukogud. Plaati saab osta kirjandusfestivali Prima Vista ajal 3.-5. maini pargiraamatukogust, esitlustelt ja Apollo raamatukaulustest. Pärast festivali müüakse plaati Tartu Linnaraamatukogus ja Eesti Kirjanduse Seltsis, aga ka Eesti suuremates plaadipoodides.

Plaadi väljaandja on MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista. CD väljaandmist toetasid Tartu linnavalitsus, Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linnaraamatukogu.
Teostajad ja täiendav info:

Idee autor, koostaja ja toimetaja: Aapo Ilves, heliplaadi väljaandmise kogemusega kirjanik, muusik, kunstnik - tel 56 654527

Projektijuht: Linda Jahilo, MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista juhatuse liige, Tartu Linnaraamatukogu avalike suhete juht – tel 53 402168, 736 1374 

 

{sliders  2007 Fotonäitus lummavatest maastikest (09.11.2007)}

12. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu II korruse näituseruumis Martynas Milkevičiuse fotonäitus „Lummavad maastikud”, mis keskendub valguse mängudele looduses.

M. Milkevičius on üles kasvanud Leedu pealinnas ja lõpetanud Vilniuse Ülikooli. Fotograafia kõrval on olnud tema hobideks ka joonistamine ja maalimine. „Lummavad maastikud” (Luminous landscapes) on tema esimene isikunäitus.

Autori sõnul kütkestab teda fotograafia eelkõige seetõttu, et külastades erinevaid paiku ja kohtudes huvitavate inimestega, on see parim viis avastada valguse mängud meie ümber. Oma moto on Martynas Milkevičius sõnastanud nii: ”Õiges valguses ja õigel ajal näib kõik eriline”.

Linnaraamatukogu II ja III korruse fuajees ning ilukirjanduse saalis on fotonäitus väljas 7. detsembrini. Autori kohta saab lähemalt lugeda tema kodulehelt aadressil www.martynas.org.

 

{sliders2007 Näitus "Õpipoisist meistriks" (13.11.2007)}

14. novembril kell 16 avatakse linnaraamatukogu IV korruse fuajees näitus „Õpipoisist meistriks”. Väljapanek tutvustab Tartu Vangla raamatukogu projekti, mille käigus kinnipeetavad õppisid raamatuid köitma ja parandama. Vaatamiseks on välja pandud töövahendeid ja -materjale ning koolituse käigus valminud erinevates tehnikates köiteid.

Tartu Vangla raamatukogus on ligi 17 000 trükist, mille seas annetatud raamatute osakaal on küllaltki suur. Lugejate puuduse üle vangla raamatukogu kurta ei saa, sest peaaegu kõik kinnipeetavad on raamatukogu kasutajad. Annetatakse aga ennekõike kasutatud raamatuid, mis suure kasutatavuse või hoolimatu käsitsemise tõttu kipuvad kiiresti lagunema. Nii tekkis praktiline vajadus õppida tundma raamatute parandamise viise ja nahkköidete valmistamist.

Projekt viidi läbi ajavahemikus 1. veebruarist 31. juulini ja seda rahastas Euroopa Ühenduse programm „Euroopa noored”. Projekt, milles osales 11 kinnipeetavat algas materjalide ja töövahendite hankimisega, osaliselt tuli need vangla töökojas valmistada. Koolitajateks ja praktilise õppe läbiviijateks olid luuletaja Peep Ilmet, Heli Kangur OÜst Teek ning Eve Keedus Eesti Ajalooarhiivist.

Koolituse tulemusena valmisid pehmekaaneline paberköide, kartongkaaneline köide, tüüpiline tänapäeva nn raamatukoguköide, pool- ja täisnahkköide. Valik erinevatest köidetest on näitusele välja pandud, lisaks veel töövahendeid ja -materjale ning raamatuköitmist tutvustavat kirjandust.

Näitust saab linnaraamatukogus vaadata 7. detsembrini.
Täiendav info: raamatukoguhoidja Svea Onno tel 75008701, svea.onno@just.ee

 

{sliders 2007 Põhjamaade raamatukogunädal keskendub naiskirjanikele (14.11.2007)}

12. – 15. novembrini korraldatakse Tartu Linnaraamatukogus traditsioonilist Põhjamaade raamatukogunädalat, mille teema on tänavu „Naised Põhjalas”. Raamatukogunädala üritused keskenduvad Põhjala kuulsate naiskirjanike Sigrid Undseti (125. sünniaastapäev) ja Astrid Lindgreni (100. sünniaastapäev) loomingule, mille humanistlik sõnum küünib läbi aegade.

Raamatukogunädala raskuskese on seekord Annelinna raamatukogus ja põhirõhk Astrid Lindgreni loomingust inspireeritud lasteüritustel. Kahel päeval mängis linnaraamatukogu nukuteater lastele etendust „Vahtramäe Emil”. 14. novembri keskpäevast on raamatukogu laste päralt, sest üritusest „Meie, Lindgreni lapsed” võtavad osa õpilased kõikidest Annelinna koolidest. Sigrid Undsetist ja Norra naiskirjandusest laiemalt räägib 15. novembril raamatukogu kohvikus TÜ skandinavistika osakonna õppejõud Kristel Zilmer.

Astrid Lindgreni (1907-2002) loomingust on rõõmu ja jõudu ammutanud mitmed põlvkonnad. Kahtlemata on ta üks armastatumaid lastekirjanikke. 1958. aastal omistati talle tähtsaim lasteraamatuauhind - H. C. Anderseni medal. 2002. aastal loodi aga Astrid Lindgreni mälestusauhind, millega tunnustatakse lastekirjanikke kogu maailmast. A. Lindgren on külastanud ka Eestit ja nimetatud Haapsalu aukodanikuks, viljakas on olnud tema koostöö eesti päritolu raamatukunstniku Ilon Wiklandiga, kes on illustreerinud suurema osa tema teostest. Margareta Strömstedti kirjutatud Astrid Lindgreni elulugu ilmus eesti keeles 2000. aastal.

Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke. Tema loomingu peateema on naise elu ja õnneotsingud. S. Undseti tuntuim teos on keskajaaineline romaanitriloogia „Kristiina Lauritsatütar” (1920-22, e. k. 1935-36, 1989). 1928. aastal pälvis Sigrid Undset Nobeli preemia. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on omistanud ajalugu, mütoloogiat ja armastust sügavalt mõistnud kirjaniku nime ühele planeedi Veenus kraatrile. S. Undseti elulugu käsitleb Tordis Orjasaeteri teos „Inimeste südamed”, mis on tõlgitud ka eesti keelde.

Raamatukogunädalat korraldatakse tänavu kõikjal Põhjamaades juba üheteistkümnendat korda. Igal aastal on tähelepanu keskmesse tõstetud erinev teema, nt põnevusjutud, rännud, meri, saagad ja müüdid Põhjalas. Tartu Linnaraamatukogus on tänavune raamatukogunädal järjekorras üheksas. Nädala läbiviimist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus

 

{sliders 2007 Näitus Slovakkia ajaloost Annelinna raamatukogus (15.11.2007)}

Reedel, 16. novembril kell 15 avatakse Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus (Kaunase pst 23) Slovaki Vabariigi suursaatkonna vahendatud stendinäitus „16.-19. sajandi Slovakkia”.

Slovaki Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ning Slovaki Rahva Muuseumi koostatud näitusel on eksponeeritud 17 stendi Slovakkia ajaloost.

Slovakkide esivanemad asustasid praeguse Slovakkia ala 5.-6. sajandil. Tänapäeva Slovakkia alusepanijaiks on keskaegsed linnad ning käsitöö ja kaubanduse areng. Slovakkiale tõi kuulsust metalli, eriti hõbeda- ja vasetööstus. Slovakkia pealinn Bratislava oli mitme sajandi vältel ajaloolise Ungari riigi pealinn, kus krooniti valitsejaid. Mitmel stendil tutvustatakse slovaki rahvuse taassündi ja tänapäevaseks rahvuseks kujunemist, mille jaoks oli põhjapanev 1843. aastal kinnitatud slovaki kirjakeele norm.

Slovakkia ajalugu tutvustavat rohke pildimaterjaliga illustreeritud näitust saab Annelinna raamatukogus vaadata 15. detsembrini.

 

{sliders 2007 Mait Raun esitleb uut romaani (28.11.2007)}

30. novembril kell 17 algab Tartu Linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake Mait Rauna romaani „Vana Aabrami müsteerium” esitlus. Varem seitse ilukirjanduslikku teost ja kümmekond muud raamatut avaldanud Mait Raun käsitleb oma uues süngevõitu süžeega seiklusterohkes romaanis kristliku mungakloostri elu kaugel piirialal.

Novembris lugejateni jõudnud romaan „Vana Aabrami müsteerium” algab inkvisitsiooni raportikoostaja Jakob Huldeni saabumisega üksikusse piiriäärsesse Iisaku kloostrisse. Kloostris tegutsevad vana kloostriülem Aabram, väga erineva taustaga mungad, inspektorid, salaagendid. Kes on kes, jääb vahel mõistatuseks ka tegelastele endile. Kloostrielus tuleb ette nii palveid ja riitusi kui ka reetmisi, toimub isegi mõrv. Raamatu väljaandja on kirjastus MP Piller.

Prosaistist ja ajakirjanikust kolleeg Arvo Uustalu iseloomustab raamatut nii: „Raamat loob erilise maagilis-realistliku õhustiku, milles põimuvad siinpoolsus ja teispoolsus. Kuigi „Vana Aabrami müsteerium” on kirjutatud aeglases ja detailidesse süvenevas jutustavas laadis, on see samas hakitud, novellilikult tihe ja vahepuäntidega. Huldeni lugu võib teatud mõttes nimetada koguni seikluslikuks. Aga need seiklused toimuvad vaimumaailmas, kus tavamaailma reeglid ei kehti.”

Prosaist ja publitsist Mait Raun (s. 1963) on õppinud psühholoogiat, töötanud teaduri, nõuniku ja ajakirjanikuna, kõige pikemalt olnud aga vabakutseline kirjanik. Tema sulest on ilmunud romaanitriloogia „Kihutas läbi öö”, „Kollane maja” ja „Tuline ratas”, romaanid „Hobused” ja „Suur Jaan ei ole inimene”, näidend „Kuningas Arnold” ja novellikogu „Armastuse lood”. Rauna üheks olulisemaks teoseks on laulva revolutsiooni mälestusi koondav „Wake up”. Mait Raun sai 1988. a Loomingu publitsistikapreemia ja 1994. a romaanivõistlusel hinnati romaani „Tuline ratas” kolmanda auhinna vääriliseks.

Täiendav info: Mait Raun, e-post mait@kongress.ee

 

{sliders 2007 Ülo Tonts esitleb raamatut (30.11.2007)}

5. detsembril kl 16 esitleb Tartu Linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake (Kompanii 3/5) kirjandusteadlane Ülo Tonts oma uut raamatut "Pedro Krusten. Elu ja loomingu lugu". Autoriga vestleb raamatukoguhoidja Elle Tarik.

Sarja "Eesti kirjanikke" kuuluv raamat annab põhjaliku ülevaate Pedro Krusteni kirjanikuks kujunemisest kodumaal, pagulaskirjaniku põlvest Saksamaal ja Ameerikas ning mahukast romaani- ja novelliloomingust.

Autori sõnul on raamat kirja pandud vähem kui aastaga, aga sel on pikk eellugu. Kirjutades on Ülo Tonts silmas pidanud mitte ainult tulemuse teaduslikkust, vaid ka kirjanduse avaramat mõistmist ja üldisemat huvi selle vastu.

Samas sarjas ilmus 2004. aastal Ülo Tontsu raamat Valev Uibopuust. Sarja annab välja kirjastus Ilmamaa.

Täiendav teave: Ädu Neemre tel 736 1389, 55 551884

 

{sliders 2007 Poola kultuuri tund (05.12.2007)}

6. detsembril kell 16 algab Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnas poola kultuuri tund. Näitust „Poola kaasaegne kultuur”, mida huvilised on saanud vaadata juba alates novembri keskpaigast, kommenteerib Poola Vabariigi Suursaatkonna kultuurireferent Slawomira Borowska-Peterson. Õhtu jätkub raamatukogu saalis Tadeusz Rόżewiczi luulekogumiku „Alati fragment” esitlusega, mille tõlkis ja kirjastas Hendrik Lindepuu. Poola luulet loevad näitlejad Laura Peterson ja Raivo Adlas.

Saatkonna vahendusel Tartusse jõudnud näitus „Poola kaasaegne kultuur” koosneb 15st paljude fotodega suurest postrist. Näitus on justkui lühikonspekt poola tuntuimatest kirjanikest, filmirežissööridest ja heliloojatest, ülevaate saab ka teatrist ja kujutavast kunstist. Eestlastele hästi tuntud autorite kõrval kohtab arvukalt meie jaoks tundmatuid nimesid.

Fookusesse on tõstetud Nobeli preemiaga pärjatud kirjanikud Reymont, Sinkiewicz, Szymborska ja Miłosz ning Eesti teatripublikule tuntud näitekirjanikud Gombrowicz ja Mrożek. Maailmakuulsate poola filmirežissööride seast pälvib enim tähelepanu K. Kieslowski ning eraldi postrid on pühendatud teatrile, jazzmuusikale ja plakatikunstile.

Esitlemisele tuleva Tadeusz Rόżwiczi luulekogumiku „Alati fragment” tõlkis ja kirjastas Hendrik Lindepuu, kes osaleb ka ise kultuuritunnis. Rόżewicz (s. 1921) on üks sõjajärgse luulekeele tähtsamaid vormijaid Poolas. Esikkogust „Rahutus” (1947) alates on tema looming olnud nii kriitikute kui ka laiema lugejaskonna huvikeskmes. „Alati fragment” pakub läbilõiget luuletaja hilisloomingust, viimasest neljast luulekogust, mis on ilmunud 1996-2004.

Näitlejad Laura Peterson ja Raivo Adlas loevad kultuuritunnis Rόżewiczi, Herberti ning nobelistide Szymborska ja Miłoszi luuletusi.

Täiendav info: Slawomira Borowska-Peterson, tel 627 8218
Linda Jahilo, tel 736 1374

 

{sliders2007 Näitus tutvustab kirjandust muistsetest kultuuridest (11.12.2007)}

13. detsembril kell 16.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu II korruse näituseruumis muistseid kultuure käsitlev raamatunäitus „Alates Atlantisest - inimkonna arengu algusest”. Avamisel kõneleb Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar oma hiljuti ilmunud raamatust „Tõsilood muinasrahvastest”.

Näitus tutvustab kirjandust nii kadunud ja kaduvatest kui ka müütilistest tsivilisatsioonidest. Huvilised saavad näitust vaadata 12. jaanuarini.

Kirjastuse Ilmamaa „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud T. Kulmari raamat „Tõsilood muinasrahvastest” sisaldab artikleid muistsetest tsivilisatsioonidest, põhjalikuma vaatluse all on inkade ajalugu ja kultuur. Avamisel on võimalik raamatut ka osta.

Täiendav info: Halliki Jürma tel 736 1383, Tiina Sulg tel 736 1384

 

{sliders 2007 Abel Lee eksliibrised näitusel (11.12.2007)}

12. detsembril kell 17 avatakse Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonnas näitus „Abel Lee kuue aastakümne eksliibrised”. Järgmise aasta sügisel oma 90. juubelit tähistav Kanada-Eesti kunstnik Abel Lee valis näituse jaoks välja oma parimad eksliibrised.

Abel Lee on viljakas ja mitmekülgne looja, kes tunneb end ühtviisi koduselt nii maalijana kui ka graafikuna. Ta on loonud akvarelle, õlimaale, joonistusi, temperamaale, linoollõikeid, diatüüpiaid, puugravüüre, orforte ja paljudes teistes tehnikates teoseid. Abel Lee sulest on ilmunud luulekogu ja hulgaliselt kunstialaseid kirjutisi, välja on antud kaks puugravüüride ja kaks eksliibriste mappi.

Tema töid on ostetud Briti muuseumi, Alberti ja Victoria muuseumi. Eestis on Lee graafilisi lehti Eesti ja Tartu kunstimuuseumides, Kirjandusmuuseumis, Narva Linnamuuseumis, Põlevkivimuuseumis ja Juhan Liivi muuseumis. Tema isikunäitusi on olnud mitmes riigis ja paljudes Eesti linnades. Ta on Eesti Kunstnike Koondis Torontos asutajaliige ja esimene president (1956-1957), praegune auliige, samuti on ta Eesti Kunstide Keskuse asutajaliige ning juhatuse liige siiani.

Abel Lee seekordne eksliibriste näitus on kunstniku enda poolt koostatud 60 aasta jooksul valminud eksliibriste paremiku põhjal. Näha on kõik graafikatehnikad: joonistus, linoollõige, puugravüür, monotüüpia, diatüüpia, ofort, kuivnõel ja serigraafia. Kunstniku igas töös on killuke loojat ja omanikku.

Abel Lee on jäänud nooruses välja kujunenud tõekspidamiste juurde: „Ma tahan maalida päikese soojust, seda kollast, elustavat soojust. Aga ka külmust, vihkamist, ükskõiksust, toorust. Kõike, mis maailmas olemas on... Aga ma tean, et pean näitama teistele seda, millest ise rõõmu tunnen. Ja kunst on rõõm. Suur, lõputu rõõm.“

Näitus jääb muusikaosakonnas avatuks 7. jaanuarini.

Täiendav info: muusikaosakonnast, Meery Salu tel 736 1394

 

{sliders 2007 Näitus tutvustab kirjandust muistsetest kultuuridest (11.12.2007)}

13. detsembril kell 16.00 avatakse Tartu Linnaraamatukogu II korruse näituseruumis muistseid kultuure käsitlev raamatunäitus „Alates Atlantisest - inimkonna arengu algusest”. Avamisel kõneleb Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar oma hiljuti ilmunud raamatust „Tõsilood muinasrahvastest”.

Näitus tutvustab kirjandust nii kadunud ja kaduvatest kui ka müütilistest tsivilisatsioonidest. Huvilised saavad näitust vaadata 12. jaanuarini.

Kirjastuse Ilmamaa „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud T. Kulmari raamat „Tõsilood muinasrahvastest” sisaldab artikleid muistsetest tsivilisatsioonidest, põhjalikuma vaatluse all on inkade ajalugu ja kultuur. Avamisel on võimalik raamatut ka osta.

Täiendav info: Halliki Jürma tel 736 1383, Tiina Sulg tel 736 1384

 

{sliders 2007 Annelinna raamatukogul on sünnipäev (21.12.2007)}

27. detsembril saab 30 aastaseks Tartu Linnaraamatukogu kolmest harukogust suurim – Annelinna raamatukogu. Aadressil Kaunase pst 23, endises lasteaiahoones asuv harukogu on kaasaegseima hoone ja sisustusega rahvaraamatukogu Tartus.

30 aastat tagasi, 27. detsembril 1977 avati Annelinna lugejatele uksed ühes Kaunase pst paneelmaja 3-toalises korteris. Juba järgmisel, 1978. aastal võttis Tartu Linna Täitevkomitee vastu otsuse raamatukogu laiendamise kohta. Tegelikult sai raamatukogu suuremad ruumid alles 1993. aastal, mil koliti tühjaks jäänud lasteaiahoonesse, mis on raamatukogu koduks ka täna.

Raamatukogu hoone remonditi ja kaasajastati 2005. aastal ning on alates 3. veebruarist 2006 lugejatele avatud. Korda tehti katus ja fassaad, maja sai lifti ning uue sissepääsu. Remondi käigus eemaldati enamus vaheseintest, mis tõi juurde valgust ja avarust. Majas on 1100 m2 põrandapinda ja kaasaegne sisustus: infokioskid, laenutusautomaat, turvasüsteem, ca 40 arvutit.

Raamatukogu saavad täies ulatuses kasutada ka liikumispuudega inimesed, isegi raamaturiiulid on sellise kõrgusega, et neilt saab raamatu kätte ka ratastoolis liikuja.

Raamatukogu avamise ajal said lugejad sobiva lugemisvara valida 2500 raamatu ja ajakirja seast. Täna on Annelinna raamatukogus avariiulitele paigutatud ca 40 000 trükist. Kolme aastakümne jooksul on kordades kasvanud ka raamatukogu kasutamine - kui esimese tööaasta lõpul oli Annelinnas 1300 lugejat, siis tänase seisuga on neid 8000, 1978. aastal külastati raamatukogu 9200 korda, tänavu on külastuste arv 62 000.

Uuenenud ja atraktiivne raamatukogu on osutunud magnetiks nii lugejatele kui potentsiaalsetele koostööpartneritele. Nii on raamatukogu taasavastanud Annelinna koolide õpetajad, kes tulevad raamatukokku koos lastega. Lasteüritusi korraldatakse raamatukogus sageli, olgu need siis nukuteatri etendused, kontserdid või kohtumised kirjanikega. Täiskasvanute seas on poolehoiu võitnud ajakirjanik Toomas Jüriado reisimuljete õhtud. Aasta jooksul eksponeeritakse raamatukogus kümmekond näitust.

Raamatukogu sünnipäeval ootavad tänased raamatukoguhoidjad külla endisi kolleege. Põnevust peaks jätkuma ka lugejatele, sest välja on pandud näitus Annelinna raamatukogu ajaloost.

Täiendav info: Annelinna harukogu juhataja Virve Eomäe, tel 746 1043

 

{/sliders}