Igas kodus on olemas perekonnaalbum, milles juba pisut koltuma kippuvad fotod vanaemadest ja vanaisadest. Need fotod elustavad albumi lehitseja jaoks hetked, mis jäävad aastakümnete taha, ja inimesed, keda mäletatakse lapsepõlvest või teatakse vaid vanemate jutustatud lugude kaudu. Just niisuguste piltidega perekonnaalbumist ongi näituse “Vanaisad” puhul tegemist. Pildid on suurendatud ja töödeldud: Ove Büttner on kasutanud nii õlimaalitehnikaid kui ka värvilist seriograafiat lõuendil, Tiit Rammul digitaalset pilditöötlust.

Ove Büttner (sünd 1959) on lõpetanud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1989. a tahvelmaali eriala ja edasi tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Ta on osalenud paljudel rühmanäitustel nii kodu- kui välismaal ja alates 1991. aastast üles astunud isiknäitustega Eestis, Soomes ja Rootsis. O. Büttner on olnud tegev ka maalirestauraatorina Kunstimuuseumis. Antud näituse puhul on Ove Büttner aluseks võtnud tsaari- ja EW-aegsed pildid oma lähisugulastest. Pea iga pildi juures on esitatud lugu. Värvikaim on neist kahtlemata järgmine: “Eestis kerkis aastal 1917 üles erakordne skandaal seoses Tallinna-Helsingi mootorlaeva “Diana” kapteniga. Mees tappis oma armukese, kes soovis, et kapten perekonna maha jätaks. Ta toppis tapetu kotti, millel laeva nimi peal, ning uputas merre keset Soome lahte. Lugu tuli välja. Minu vanaonu vaatab seda laeva sadamas. Selle laeva ümber poseerimine oli trendikas.”

Tiit Rammul on sündinud 1964. a Tartus, lõpetanud Tartu Kunstikoolis dekoraatori eriala ja Kunstiinstituudis 1990. a graafika eriala ning töötab arvutigraafiku ja stuudiofotograafina. Ta on osalenud plakatinäitustel, teinud sadu raamatukujundusi ja loonud firmagraafikat. Tänavu sai Tallinna IV rakenduskunsti triennaali Grand Prix rühmitus MUKI koosseisus Tiit Rammul ja Kersti Laanmaa. „Vanaisad” on T. Rammuli esimene isiknäitus. Tema pilte iseloomustab Andri Ksenofontov fotoajakirjas „Cheese” (2006, nr 15) nii: „Esiteks, mitte ükski tema pilt ei vaja allkirja, vaid kõneleb enda eest, võiks öelda, vatrab mahlakalt. Teiseks, iga pilt viib vaataja otse sündmuse keskele.” Autor on igale fotole asetanud ka enda – vanaisa kõrvale trepile, haiglavoodi peatsisse, Narva-Jõesuu randa jne. Autor ütleb oma nn tempude kohta pildiga pildis nii: „Kes ei tahaks kas või hetkeks peatada aega, veel parem, ajas tagasi minna? Panna sõbralikult käe omavanuse vanaisa õlale, või olla samas hetkes, mis pildilgi?”

Näitus „Vanaisad” oli kevadel eksponeeritud Rahvusraamatukogus. Tartu Linnaraamatukokku jääb näitus 12. augustini. 

Täiendav teave: Tiina Vilberg tel 6522642, Tiina.Vilberg@starman.ee