Raamatukogunädala raskuskese on seekord Annelinna raamatukogus ja põhirõhk Astrid Lindgreni loomingust inspireeritud lasteüritustel. Kahel päeval mängis linnaraamatukogu nukuteater lastele etendust „Vahtramäe Emil”. 14. novembri keskpäevast on raamatukogu laste päralt, sest üritusest „Meie, Lindgreni lapsed” võtavad osa õpilased kõikidest Annelinna koolidest. Sigrid Undsetist ja Norra naiskirjandusest laiemalt räägib 15. novembril raamatukogu kohvikus TÜ skandinavistika osakonna õppejõud Kristel Zilmer.

Astrid Lindgreni (1907-2002) loomingust on rõõmu ja jõudu ammutanud mitmed põlvkonnad. Kahtlemata on ta üks armastatumaid lastekirjanikke. 1958. aastal omistati talle tähtsaim lasteraamatuauhind - H. C. Anderseni medal. 2002. aastal loodi aga Astrid Lindgreni mälestusauhind, millega tunnustatakse lastekirjanikke kogu maailmast. A. Lindgren on külastanud ka Eestit ja nimetatud Haapsalu aukodanikuks, viljakas on olnud tema koostöö eesti päritolu raamatukunstniku Ilon Wiklandiga, kes on illustreerinud suurema osa tema teostest. Margareta Strömstedti kirjutatud Astrid Lindgreni elulugu ilmus eesti keeles 2000. aastal.

Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke. Tema loomingu peateema on naise elu ja õnneotsingud. S. Undseti tuntuim teos on keskajaaineline romaanitriloogia „Kristiina Lauritsatütar” (1920-22, e. k. 1935-36, 1989). 1928. aastal pälvis Sigrid Undset Nobeli preemia. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on omistanud ajalugu, mütoloogiat ja armastust sügavalt mõistnud kirjaniku nime ühele planeedi Veenus kraatrile. S. Undseti elulugu käsitleb Tordis Orjasaeteri teos „Inimeste südamed”, mis on tõlgitud ka eesti keelde.

Raamatukogunädalat korraldatakse tänavu kõikjal Põhjamaades juba üheteistkümnendat korda. Igal aastal on tähelepanu keskmesse tõstetud erinev teema, nt põnevusjutud, rännud, meri, saagad ja müüdid Põhjalas. Tartu Linnaraamatukogus on tänavune raamatukogunädal järjekorras üheksas. Nädala läbiviimist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus