Koroonaviiruse seire reoveest võib tunduda esmapilgul nagu nõela otsimine heinakuhjast. TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased leidsid selleks aga sobiva meetodi ja arendasid välja tõhusa eelhoiatussüsteemi. Peeter Laas kõnelebki sellest, milliseid katsumusi tuli teadlastel seejuures ületada ning kuidas üldse toimib kaasaegne molekulaarbioloogia labor. Juttu tuleb ka aparatuurist,  uurimismeetoditest ning ohutuse tagamisest nakkusohtlike materjalide käitlemisel. 
Reovee analüüsidele tuginevat seiret on viimase paari aastakümne jooksul kasutatud väga erinevate uuringute läbiviimiseks. See on osutunud edukaks strateegiaks, mis võimaldab tuvastada inimtegevuse tulemusel keskkonda vabanenud keemilisi ja bioloogilisi markereid ning jälgida nende tasemete muutumist ajas. 
Reoveeanalüüsid võimaldavad tuvastada nii narkootikumide, antibiootikumide kui ka viiruse jälgi vastavalt piirkonnale, kus need on kanalisatsiooni sattunud. TÜ tehnoloogiainstituudis välja arendatud meetod oli abivahend koroonaviiruse leviku võimalikult varasel tuvastamisel. 
Tartu Ülikooli teadlased panustasid pandeemia ajal tõenduspõhiste andmete tekkimisse Covid-19 kohta mitmetes valdkondades. Lisaks reoveeseirele uuriti näiteks üle-eestilist koroonaviiruse levimust ning erinevate viirustevariantide levikut sekveneerimise teel. 
TÜ tehnoloogiainsituudis on 5 uurimissuunda - biomeditsiinitehnoloogia, keskkonnatehnoloogiad, materjaliteadus ja robootika, sünteetiline bioloogia, masinnägemine ja tehisintellekt. 
Veebruari keskpaigani saab raamatukogus vaadata TÜ Tehnoloogiainstituudi näitust „Reoveesõnumid, mis aitasid pandeemia üle elada“. Lisainfo Margit Meiesaar, TÜTI projektijuht, tel 55649214.