Mari Järve võtab vestluse lähtekoha kokku nii: “Meie maailma ajaloost on teada, et erineval arengutasemel kultuuride kokkupuude ei too üldiselt kaasa häid tagajärgi, vähemalt mitte mõlemale poolele, ja teisiti pole see ka „Klaasmere“ maailmas. Kuid on selge, et selliseid kontakte pole võimalik vältida. Kas kontaktist peab paratamatult saama konflikt?”

Oma sügisel ilmunud ulmeromaani sisu kohta ütleb autor järgmist: “Mis on õige – kas võõrast kindlasti vaenlaseks pidada või rääkida temaga nagu teise inimesega ikka ja omad sellega reeta?  „Klaasmere“ maailm võib küll olla teine, selle taevas paista kaks kuud ja ühe loodusseadusena toimida  võlukunst, aga sellegipoolest ei tarvitse see meie maailmast nii palju erineda. Omad ja võõrad, isiklike veendumuste põrkumine oma rahva maailmavaatega, truudus ja reetmine on ikka samad, nagu ka küsimus, kas alati on üldse olemas õige valik.”

Mari Järve on populatsioonigeneetik, kes uurib teadurina rahvaste ajalugu nende DNA põhjal. Ta on kaitsnud doktorikraadi molekulaarbioloogias ja töötanud bioloogiaõpetajana. Mari elab abikaasaga Mulgimaal talus, peab mesilasi ja kirjutab, sest teisiti ei saa. Mari Järve esikteos “Esimene aasta” ilmus 2011. aastal. See on postapokalüptiline põnevusromaan ebolaviiruse pandeemiast, mis tabab ka Eestit.

Täiendav info: Mari Järve marijarve@gmail.com, raamatukogust Linda Jahilo tel 736 1374