Valgel klaveril antud kontserdid olid väga hinnatud. Aga klaveri suur unistus oli olla hobune, ka klaverikunsniku unistus oli lapsepõlves saada kaoboiks. Ühe kontserti lõpus tõusis klaver tagajalgadele, hirnus rõõmsalt ja tormas minema. Klaverikunstnik kargas viimasel hetkel talle turjale ja koos kihutasid nad saalist välja. Pärast seda juhtumit hakkasid klaver ja pianist rändmuusikuteks. Inimesed olid nende muusikast endiselt vaimustses.