Kertu on nüüd Volli pruut. Pruut tuleb lasteaiast koju saata, õnneks elab Kertu lasteaiale väga lähedal. Kodus uurib Volli isalt, kas temal ka kunagi pruut oli. "Muidugi oli," vastas isa. "Aga kus see pruut nüüd on," uurib Volli edasi. "See pruut on nüüd sinu ema," vastas isa. See jutt paneb Volli asja üle järele mõtlema. Järgmisel päeval lasteaias aiab ta Kertule lõunasöögilauas terve taldrikutäie supp sülle ja teeb näo nagu poleks midagi juhtunid. Kui ema õhtul Vollile lasteaeda järgi tuleb, ei taha Volli enam Kertut koju saata vaid ütleb et Kertu oskab ise koju minna, ta elab siinsamas lasteaia kõrval.