Öökull kohtus õhtuhämaruses neiuga. Igal õhtul istusid nad koos pargis ja ajasid kaua juttu. Lõpuks otsustas neiu pere, et tuleb korraldada pidu, öökull oli samuti kutsutud. Öökull, aga häbenes enda välimust. Julgestuseks kutsus öökull kaasa oma sõbra kuke. Kukk oli seltsiv, tantsis terve päeva neiuga. Öökull varjas terve peo aja oma nägu mütsiga, esimeste päikesekiirtega hakkas kukk kirema. Öökull ehmatas, pillas mütsi peast ja jooksis kaugele, et mitte kunagi enam tagasi tulla.