Lugu sellest kuidas üks seitsmest õest sõbrunes vikerkaarevärvilise kala Džulungiga. Neiu viis igal päeval oma sõbrale, kalale, pool kausitäis riisi. Ühel päeval otsustasid teised õed priske kala ära süüa. Õde, kes oli kalaga sõbraks saanud, kurvastas sõbra kadumise üle väga. Ta sai teada, et tema õed olid kala ära söönud ning matnud kalaluud tiigi kõrvale. Neiu käis iga päev tiigi ääres laulmas, kuni kala hauale kasvas vägev raudpuu mis sillerdas vikerkaarevärvides. Seda imelist puud ja tütarlast nägi kuningas, kes neiu enda juurde elama kutsus.