Külas, mis kuulus söekaevandusele, elasid mees ja naine. Elu oli neil raske, mehe ainsaks kireks olid tuvi, nende juures läks ta meel alati rõõmsaks. Naine varustas linna töökodasid kivisöega. Kord leidis ta teekraavist väikese poisi ja võttis endaga kaasa. Lapsele pandi nimeks Lambert. Lambert kasvas rõõmsameelseks poisiks, kes aitas oma kasuvanemaid ja toimetas meeleldi ka tuvilas. Kord jõulude paiku jäi Lamberti isa haigeks ning nüüd pidi poiss peret aitama, et nad eluga hakkama saaksid.