Rustam ja Valge Koletis


Esimene lause: 
Ei mäleta, sündis see kord tõesti - või ei olnud seda hoopiski.
Sisukokkuvõte: 
Ühes mäeahelikus elutses tont, keda hüüti Valgeks Koletiseks. Tema söögiks olid inimesed. Nüüd aga olid inimesed otsas ja koletis saatis oma alamat uusi inimesi otsima ja mägedesse tooma. Teele läinud tondid jõudsid naaberkuningriiki, kust meelitasid endaga kaasa pool rahvast. Sama kuningriigi targa noorim poeg Rustam asus päästeoperatsioonile, et hävitada Valge Koletis ja tuua inimesed tagasi koju.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 2-16