Ilusa-Ilma-Putukad


Esimene lause: 
Ükskord elanud kaks imelist putukat: üks olnud üleni sinine ja läikinud päikese käes kui allikavee piisk, teine olnud jälle roheline ja ilusa ilmaga peetud teda tähekillukeseks.
Sisukokkuvõte: 
Oli kaks putukat, keda teised alati Ilusa-Ilma-Putukateks kutsusid. Kui aga ilm vihmasekd läks, olid putukad kadunud. Putukarahvas otsustas välja uurida, kes need sellised on.
Märksõnad: 
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 118-120
lk. 18-20