Andrusel oli seal sõber Raul, kes millegi ees ei kohkunud. Ükskord näitas Andrus Raulile linnupesa ja palus, et Raul kellelegi ei räägiks, et keegi linde torkima ei läheks. Kui Andrus vanematega reisilt tuli, oli linnupesa tühi. Selgus, et Raul oli linnupojad koju viinud, kus need ära olid surnud. Andrus oli kurb nii lindude pärast kui sellepärast, et oli oma sõbra kaotanud.