Preester otsis endale teenrit. Kui ta ühe oli leidnud, kiusas ta meest pideval. Näiteks näitas ta teenrile sukki ja küsis kuidas neid nimetatakse. Kui sai vastuse, et sukad, andis ta teenrile kõrvakiilu ja ütles et hoopis "pikad". Nii oli kõigi asjadega. Kui teenri lepinguaeg läbi sai, varastas ta õela preestri raha ja põgenes. Preestrile oli ta öelnud te tema nimi on "Veider". Nüüd jooksiski preester mööda linna ja ajas oma teenrit taga, karjudes - veider, veidre. Inimesed pidasidki asja veidraks.