Kiska-Miska kandis kaasas rasket kotti ja kogus sinna juurde kõike, mis ta teelt leidis. Kuna ta mõtles ainult sellest, mis tal kaasas oli, ei näinud ta üldse ilusaid asju enda ümber. Kord kohtas ta Kiisu-Miisut, kes soovitas tal koti koos asjadega ära visata. Kiska-Miska tegi seda raske südamega ning mõistis siis, et ilma selle koormata on elul palju rohkem pakkuda. Kõik kogutu oli nagu mured, mida ta kaasas kandis.