Kalur sattus nägema viite meres ujuvat tütarlast, kelle hülgerüüd olid laotatud kividele. Tütarlapsed pääsesid merre, kuid noorima rüü võttis kalur enda kätte. Kalur tegi hülgetüdrukule ettepaneku abielluda, tüdrukul ei jäänud muud üle, kui nõustuda. Nad rajasid pere ja elasid hästi, kuni ühel päeval hülgenaine oma rüü leidis. Ta tõmbas selle selga, läks tagasi oma merekoju ega tulnud enam kunagi tagasi.