Armeeni kuninga poeg kosis endale naiseks karjuse tütre. Kuid tütarlapsel oli üks tingimus, prints pidi enne abiellumist ära õppima vähemalt ühe elukutse. Prints Vatšagan õppid ära vaipade kudumise. Läksid aastad, Vatšagan otsustas uurida, millist elu elavad tema alamad. Ta pani kerjuseriides selga ja läks teele. Ühes linnas kohtas ta preestrit, kes meelitas printsi ja veel hulga inimesi ühte koopasse, ning vangistas nad sinna, sundides inimesi tööle. Tänu sellele, et Vatšagan oli kunagi õppinud vaibakudumist, pääsesid kõik lõpuks vangistusest.