Pavel oli kuri, et keegi talle midagi ei anna, ega kuhugile luba. Õde ei anna oma värvipliiatseid, vanaema ajab köögist välja ja vend ei kutsu endaga jõele paadiga sõudma. Halli habemega vanamees kuulas Paveli kurtmise ära ja sosistas poisile kõrva võlusõna - palun. Kui poiss seda võlusõna kasutas, muutusid teised kohe lahketeks.