Maa, kus pole surma


Esimene lause: 
Kord ütles üks noormees: "Mulle see küll ei meeldi, et kõik peavad ära surema. Lähen otsin maa, kus polegi surma."
Sisukokkuvõte: 
Kord läks üks noormees otsima maad, kus pole surma. Oma teel kohtas ta kolme vanameest, kellest esimene ütles, et tema juures elab noormees saja aastaseks; teine kahesaja-aastaseks ja kolmas vanamees lubas noormehel elada kolmesaja-aastaseks. Noormehel oli aga sellestki vähe, ta läks edasi ja jõudis lossini, kus ei surnud keegi kunagi ära. Noormees elas lossis head elu, kuni möödus palju aastaid - siis otsustas ta minna koju sugulasi vaatama. Vanamees, kellele loss kuulus, andis talle valge hobuse, aga hoiatas, et kui ta hobuse seljast maha tuleb, siis ta kohe sureb. Noormees aga unustas hoiatuse ja ta pidigi surema.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 31-35