Elas kord vaene naine Berta, kes muudkui ketras. Ühel päeval tuli talle vastu keiser Nero. Berta soovis keisrile pikka iga. Nero, keda keegi tema julmuse pärast ei sallinud,oli meelitatud, ja ütles naisele, et kõik, mis ta täna õhtust homme hommikuni ketrab, toogu ta lossi. Hommikul läkski Berta lossi ja andis Nerole kedruse üle. See sõlmis lõngaotsa lossiukse külge ja käskis naisel minna nii kaugele, kui lõng ulatub. Nero kuulutas, et nüüdsest peale kuulub maa lossiuksest alates terves lõngapikkuses Bertale.