Koger ja teib


Esimene lause: 
Ükskord ühel palaval päeval magas koger väikse järvekese põhjamudas, kui päevapaiste ta pead hakkas soojendama.
Sisukokkuvõte: 
Kord viis teib kogred järvest laia ilma vaatama. Nad ootasid tulvavett ja kui see nad merre uhtus, nägid nad kalameeste üles seatud mõrda. Teib hoiatas kokresid inimeste eest, kuid need ei kuulanud teda ja läksid mõrda uurima. Inimesed tõmbasid mõrra üles ja niimoodi siis järvekalakesed mägijõgede elavat vett ja jäämerd vaatavadki.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 10-14