Kord leidis üks poiss sigu karjatades koopa, mille sees oli uhke loss, kus kõik inimesed ja loomad olid justkui surnud. Ühe vanataadi nõuande järgi helistas poiss koopas kellasid, üks helises "dun", teine "dang". Nii arvas poiss lossi nime, Dundaga, ära ja kõik ärkasid ellu. Poiss ise aga muutus kiviks ja jäi maha lamama. Lossiisand lubas kord päkapikkude kuningal oma lossis pulmi pidada, vastutasuks lubas päkapikk talle poja pärijaks ja et ta leiab suure varanduse. Keelust hoolimata vaatas üks neitsi, mis saalis toimub ning otsekohe lõi loss vabisema hirmsast mürinast, päkapikud kadusid ja neitsi suri kohe. Päkapikkude kuningas oli lossiisanda peale vihane ja ütles, et tal ei sünni poega enne, kui kask lossi värava juures kasvab suureks.