Elas kord vaene naine, kellel oli poeg Ho Don. Poeg armastas ja austas ema väga. Kord jäi ema raskelt haigeks ja poeg läks otsima talle surematuse rohtu, millest oli kuulnud ühelt vanaätilt. Ta peitis end puu otsa ja nägi, kuidas kotkas lendas tiigripoeg noka vahel. Ta laskis noole otse kotka südamesse ja päästis tiigripoja. Tänutäheks juhatasid tiigrid ta surematuse taime juurde ja viisid ta koju tagasi.