Kord elas Lanski järve ääres noor kalur Wojtek koos oma vana emaga. Inimestega ta eriti ei seltsinud, küll aga jutustas tihti loomade, lindude ja isegi kaladega. Ühel päeval kohtas ta järvel olles imeilusat merineitsit ja võttis ta omale naiseks. Ema ei kiitnud seda abielu heaks ja noris alatasa minia Liilia kallal. Minia ei öelnud sõnakestki vastu, ainult nuttis, ja tema pisaratest said pärlid. Ämm müüs need ühele kaupmehele maha ja sai selle eest palju kulda. Wojtekil ja Liilial sündis tütar nimega Lalka. Kord jäi Wojteki ema raskesti haigeks ja palus, et poeg tooks talle järve keskel olevalt saarelt imerohtu, mille asukohta teab Liilia. Noored läksid tormise ilmaga järvele ja Liilia kadus lainetesse. Samal ajal lõi välk kaluri ema majja ja tuli põletas maja maha. Kaluri tütreke, aga nägi kaldal, kuidas ema uppus, jooksis järve, ja sinna kohta tekkis saar. Inimesed hakkasid seda kutsuma Lalka saareks.