Elas kord Kašuubimaal uhkes lossis üks vürst, kes oli väga ahne ja tige ning rõhus armutult oma alamaid. Kord lõi äike nagu karistuseks härra lossi. Talumehed jooksid tulekahjut kustutama, aga enne kui nad kohale jõudsid, kadus loss suure mürinaga maa alla. Möödus palju aastaid. Vanad inimesed jutustavad, et vahel ilmus lossi varemetest välja julma rüütli tütar ja ootas noormeest, kes oleks teda isa süü tõttu tabanud needusest päästnud. Noormees nimega Radgost püüdis teda päästa, kuid ebaõnnestunult. Sellest ajast peale ei ilmuta lossipreili end enam kellelegi.