Kord suri kahekümneaastaselt ühe puuraiuja noorem õde. Puuraiuja tegi puust suure nuku, mis oli väga õe sarnane. Ühel päeval ärkas nukk ellu, ja temast sai jälle puuraiuja õde. Õde keelas vennal ennast puudutada, sest siis peab ta uuesti surema. Kord aga meenus vennale õde vaadates tema kadunud ema, ta embas õde ja õest sai jälle puunukk.