Kunagi tundis üks radža suurt huvi igasuguste imede vastu. Ta saatis ka oma ülemnõuniku võlukunsti õppima, andis talle palju raha, aga hoiatas, et kui see ei näita talle midagi uut, siis ärgu armu lootku. Nõunik läks linna, kus üks võlur elas ja sai tema õpilaseks. Varsti oli ta juba nii palju võlukunsti õppinud, et otsustas minna koju tagasi. Lisaks ei meeldinud võlurile, et noormees tema tütrega sõbrustas. Teel pidi nõunik võluriga võlukunstis võistlema ja mille ta lõpuks võitis. Radža kinkis noormehele kõrge autasu.